Foto: Raul Mee

Kliiniliste onkoloogide selts palub terviseministrilt võimalust kaasata Ida-Tallinna Keskhaigla kiiritusravi osutajate hulka.

Hetkel pakutakse Eestis spetsialiseeritud vähiravi kolmes Eesti haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Kõigis kolmes haiglas tegelevad vähiraviga onkoloogid, kes on võimelised läbi viima nii kiiritus- kui ka keemiaravi.

Kui süsteemset vähiravi saavad patsiendid kõigis kolmes Eestis haiglas, siis kiiritusravi osakonnad paiknevad ajaloolistelt väljakujunenult Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Eestis on kuus väliskiiritusravi aparaati (4,6 /1 milj elaniku kohta), millega jääme endiselt allapoole Euroopa mediaani. Ka siis, kui kahe regionaalhaigla plaanid täituksid ning Eesti saaks täiendavalt juurde veel neli kiiriitusravi masinat (kaks PERHi, kaks kliinikumi), jääksime sellegi poolest ravi kättesaadavuse osas vaid Põhjamaade 2013. aasta taseme juurde (Grau et al. 2014).

Onkoloogid tõdevad aga, et sisuline kvaliteetse ravi kättesaadavus kahjuks sellega oluliselt ei paraneks.

Nimelt suureneb elanikkonna vananemise ja suurema vähki haigestumise tõttu Euroopas juba aastaks 2025 hinnanguliselt kiiritusravi vajadus ligikaudu 16%. Samuti on viimasel kümnendil vähihaigete väliskiiritusravis laialdaselt kasutusele võetud mitmeid uusi efektiivseid ravimeetodeid (nt täppiskiiritusravi, IMRT, IGRT, radiokemoteraapia).

"Kõik need eelmainitud metoodikad on ühest küljest oluliselt tõhusamad ravitulemuse parandajad, olles oma radikaalsuselt võrreldavad kirurgilise raviga (samas aga väheste ravikõrvaltoimetega ning rakendatavad kehapiirkondades kus kirurgiline ravi ei oleks tehniliselt võimalik), kuid teisest küljest sellise ülitäpsest kiiritusmahust tingituna ka väga töömahukad," tuuakse kliiniliste onkoloogide seltsi pöördumises välja.

See omakorda tingib patsientide selekteerimise enne kiiritusravijärjekorda lisamist ning lõpptulemusena süvendab niigi piiratud ligipääsu kiiritusravile.

Parim ravikvaliteet jääb saavutamata

Ida-Tallinna Keskhaiglal on välja arendatud efektiivselt toimiv vähiravi süsteem, kus haiglatevahelises onkoloogide koostöös on kiiritusravi vajavad patsiendid suunatud vastavalt võimalusele eelistatult Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kirjas tuuakse ka välja, et kuna mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat kasutuselevõtmist, siis ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi kättesaadavuse paranemist, rääkimata siis võimalustest kliiniliseks teadusarenduseks, mida kliinikumis püütakse alustada.

Väliskiiritusravi puudumine uues Ida-Tallinna Keskhaiglas loob arstide hinnangul olukorra, kus vähiravi tegelik eesmärk – parim ravikvaliteet – jääb hoolimata uuest infrastruktuurist saavutamata. Lisatakse, et patsientide pendeldamine mitme haigla arstide vahel tekitab potentsiaalselt raviviivitusi takistades parema ravitulemuse saavutamist, rääkimata patsientidele ebamugavuse tekitamisest.

"Kiiritusravi kättesaadavuse parandamine on kindlasti üks mitteatraktiivsetest otsustest, sest nõuab suuremat ühekordset investeeringut samas kui tulemused avalduvad alles aastate möödudes," seisab ministrile saadetud pöördumises. "Tegelikkuses suurendab kiiritusravi investeeringute edasilükkamine Eestis edaspidi veelgi rohkem vähihaigete selekteeritud ravile pääsu ning suurendab kulutusi alternatiivsetele ravivõimalustele, seda eelkõige järjest kallinevas vähiravimite sektoris."

Eeltoodust lähtudes on Eesti Kliinikliste Onkoloogide Seltsi hinnangul Ida-Tallinna Keskhaiglas Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks tõstmiseks hädavajalik luua patsientidele võimalus saada lisaks süsteemsele ning kirurgilisele ravile ka kiiritusravi.

Väljavõtted seltsi pöördumisest:

• Aastal 2016 avaldati USA teadlaste poolt uurimus (Sidney et al. 2016), kus toodi esile, et kardioloogiline suremus on viimasel kümnendil vähenenud kolm korda kiiremini kui vähisuremus kusjuures Šveitsis vähisuremus juba ületab kardioloogilist suremust. Selline tendents viitab kohesele vajadusele tagada Eestis nii optimaalne vähiravi kui ka efektiivseimate ravimetoodikate kättesaadavus.
• Professor Josep M. Borras Barcelona Ülikoolist tõi 2017. aastal Euroopa Parlamendis peetud kõnes välja fakti, et 25% vähihaigetest jäävad ilma kiiritusravist, mida nad hädasti vajavad. Hinnanguliselt vajavad kõikidest vähihaigetest mingil ravietapil kiiritusravi ligikaudu 50–60% patsientidest.