Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allergia riskifaktorite analüüs
Pilden-Sarve sõnul keskenduti esialgses analüüsis 15 riskifaktori mõjule atoopilise dermatiidi (AD) tekkel, mis on väikelastel enim esinev allergiline haigus.
Lapsed jaotati kolme rühma – esiteks need, kel arstivisiidi hetkel oli väljendunud atoopiline dermatiit (AD), teiseks need, kellel esimese kahe eluaasta jooksul oli ilmnenud AD, aga visiidi hetkel mingeid sümptomeid olla ei pruukinud. Kolmanda rühma moodustasid lapsed, kellel kunagi polnud haigusele iseloomulikke nahamuutusi.
Seotud lood
Sügelevad silmad, vesine nina ja aevastamine; allergiahooaeg on kohe käes. Hiljutise uuringu andmete kohaselt aga võib heinapalaviku sümptomeid leevendada lihtsa probiootikumiga.
Tallinnas toimus juunis konverents “Toiduallergia - hirmud ja tegelikkus”, kus tutvustati Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi ühisprojekti Allergofood käigus tehtud uuringu tulemusi. Konsortsiumisse kuulusid veel Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Icosagen Cell Factory OÜ ja Naxo OÜ.
Pediaatrilist atoopilist dermatiiti ravitakse enamasti kortikosteroididega, kuid on ka teisi ravimeid.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele