Kuula artiklit

Autor: Violetta Riidas • 15. jaanuar 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta alguses muutunud ravikindlustuse seaduses on paika pandud uued reeglid, mis puudutavad tööealiste inimeste ravikindlustuse saamist. Sellest muudatusest võiksid teadlikud olla need, kes töötavad töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepinguga, samuti juhtimislepinguga, ning kelle töötasult maksab ettevõte või organisatsioon sotsiaalmaksu, et töötajal oleks haigekassa kindlustus.

Eelmise aasta lõpuni käivitus sellistele inimestele haigekassa kindlustuskaitse samamoodi nagu töölepinguga töötajatel: 14 päeva pärast töösuhte algust. Mõlemal juhul pääses inimene arsti juurde ka veel kaks kuud pärast lepingu lõppemist. Nüüd aga sõltub võlaõigusliku lepinguga töötegijail ja juhatuse liikmeil ravikindlustuse saamine sellest, kas tööandja raamatupidaja esitab õigel kuupäeval maksu- ja tolliametile deklaratsiooni, kus selle inimese sotsiaalmaksukohustus on näidatud.

Isegi kui tööandja on deklaratsioonide esitamisega täpne, võib tekkida olukord, kus lepinguline töötaja peab arsti juurde minekuga ootama üle 70 päeva. Näiteks asus inimene tööle 1. jaanuaril, kuid sai jaanuari töötasu kätte 1. veebruaril. Kuna maksud peab tööandja deklareerima ja tasuma palgamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks, võib sellise töötaja ravikindlustus käivituda alles 11. märtsil. Juhul kui leping on sõlmitud aastaks, annab haigekassa sellisele töötajale ravikindlustuse nüüd ikkagi vaid üheks kuuks – kuni järgmise kuu deklareerimispäevani. Juhtub tööandja olema hajameelne ja esitama deklaratsiooni päev-paar hiljem (millega talle nagunii lisandub maksuvõlg), katkeb ka töötaja/juhtorgani liikme ravikindlustus kuni päevani, mil deklaratsioon esitatakse.

Edasi loe Linnalehest

Kuula artiklit

Riik hakkab tööandjaid pitsitama haiguskindlustusega