Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiusüsteemi võimalused linnastumise kiirteel
Üks esimesi haiglaid, kes võrgustumisele jalgu jäi, oli Tapa haigla. Tegemist on 90ndate aastate keskel haigla töötajate poolt erastatud asutusega, mis reorganiseerus ja on saanud üsna hästi hakkama. Haigekassa tõmbas otsi koomale ja nii kadus haiglast 2002. aastal kirurgia ning 2007. aastal sisehaiguste osakond, kuigi viimane pidi kaduma alles 2015. “Väikeses kohas töötav raviasutus ei ole haigla, vaid tervisekeskus voodiosakonnaga, kus on üldarstid ja mõned hullud eriarstid,” ütles Tapa haigla peaarst Aivar Kuusik. Ta lisas, et neile on öeldud otse: ärge lootkegi – teie maht jääb pidevalt väiksemaks.
Seotud lood
Järvamaa haigla juht Andres Müürsepp rääkis konverentsil Meditsiin 2017 eriarstiabi geograafilisest kättesaadavusest.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele