Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algab tervisekeskuste investeeringutaotluste vastuvõtt
Tänasest algab taotluste vastuvõtt projektidele, mille raames järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust. Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal. Taotluste esitamine kestab 21. jaanuarist kuni 9. maini 2016.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul laieneb uute keskustega patsiendi jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste valik. „See tähendab, et kui tekib vajadus näiteks füsioteraapia või ämmaemanda teenuse järele, siis esmatasandi tervisekeskuses saab patsiendile kõiki neid lahendusi kohapeal pakkuda,“ lisas Normet.
Loodavate tervisekeskuste meeskond koosneb perearstidest ja –õdedest. Nende kõrval hakkavad tervisekeskustes olema ka füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtu ning koduõenduse võimalused. Muud spetsialistid lisanduvad vastavalt konkreetse esmatasandi tervisekeskuse valikule.
"Aastaid on räägitud perearstide kehvadest ruumidest, kaldteede-liftide puudusest – nüüd on hea meel näha, et tekib reaalne võimalus olukorda parandada. Tervisekeskuste projekt ei ole aga perearstide jaoks ainult uute majade-ruumide ehitamiseks, vaid annab võimaluse ka olulisteks sisulisteks muudatusteks," selgitas Perearstide Seltsi juht dr Diana Ingerainen. "On teada üksikpraksiste probleemid nii jätkusuutlikkuse tagamisel kui ka kvaliteedi osas. Ühe nimistuga ei ole võimalik tagada patsiendikeskselt erinevaid esmatasandi tegevusi. Eelkõige puudutab see füsioteraapiat, psühhoteraapiat, aga ka rida uuringuid ja protseduure, mida saaks tulevikus tervisekeskustes korraldada. Noored perearstid soovivad tööd alustada pigem grupipraksistes, kus on tagatud kõik tingimused kvaliteetseks abi andmiseks. Loodetavasti annab tervisekeskuste projekt ühe väga hea lisapõhjuse perearstina töötamiseks Eestis," lisas Ingerainen.
Tervisekeskuste loomiseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba täna perearstid töötavad. Taotluste hindamisel on pakutavate teenuste kõrval üheks olulisemaks kriteeriumiks keskuse ligipääsetavus. „Projektide rahastamise üks eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientide jaoks kergesti ligipääsetavad,“ ütles terviseala asekantsler Ivi Normet.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamist toetatakse kokku 113,6 miljoni euro ulatuses, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25% tuleb projektide minimaalsest omaosalusest.
Ettepaneku otsuseks, missuguseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaal- ja kaks rahandusministeeriumi esindajat, üks terviseameti, kaks tervishoiu kõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.
Seotud lood
Praeguse seisuga kavatseb esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks Euroopa Liidu toetust taotleda Saare maakonnast kindlalt vaid Kuressaare haigla.
Tervisekeskuste loomine on õige tee, kuna sellega peaks laienema inimestele kohapeal osutatavate tervishoiu teenuste valik, leidis Tartu vallavanem Aivar Soop.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele