Mis toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOs? Need muidu väga kinnised uksed avas õde Darja Bondartšuk (25), kes lubas osa saada paarist tunnist oma tavalisest tööpäevast intensiivravi palatis.
PERHi EMO sissepääs.
  • PERHi EMO sissepääs.
  • Foto: PERH
Etteruttavalt olgu öeldud, et õde Darja loeb patsientide soove otsekui nende silmadest ning tema soojus inimestega suhtlemisel on nakatav. Darja nimetab tööd EMO õena oma unistuste tööks ja ütleb end nautivat selle igapäevase action’i keskel olemist. „Kriitilises olukorras teen kõik endast oleneva, et patsient jääks ellu ja saaks minna oma pere juurde,” ütleb Darja.
07:00 Erakorralise meditsiini vastuvõtu registratuur on tühi. Vaid üksikud brošüürid toolidel ja näksiautomaadist ostetud ning käetoele unustanud poolkortsus kõrrejook annavad märku, et siin on keegi siiski olnud. Darjat tuleb veel oodata, sest tema 12tunnine vahetus algab kell 8.
07:50 Saabub üks arstidest ning lisaks tervitusele ütleb märgib, et õues on paras liuväli. On üks tänavuse talve esimesi libedaid päevi. Kohe täitubki EMO ootesaal abivajajatest, kes on suuresti just libeduseohvrid.
08:48 Läheme tagasi intesiivi. Darja tänane abiline Priit soovitab meditsiinitöötajatel leida hobi, mis aitaks tööga seonduvast üle saada. „Minu hobi on magamine ja meditsiinisarjad,” naerab Darja ning mainib uut USA sarja „Code Black”. „See on Ameerika EMOst. Inimesed imestavad, kuidas seal saab kõik nii ebasteriilne olla, aga mina saan aru, et erakorralises meditsiinis mõnikord nii ongi. Meil ka teinekord verd pritsib ja mu ainus mõte on, et patsient jääks ellu. Kui siin on selline olukord, siis siis ma lihtsalt keskendun ja teen selle inimese jaoks kõik, mis võimalik ja vajalik, et ta jääks ellu ning saaks minna koju oma pere juurde!”
09:00 Patsient viiakse intensiivist radioloogiaosakonda kompuuteruuringusse. Iga aparaadi jaoks tundub olevat täpselt üks inimene – kes hoiab tilguteid, kes lükkab monitori jne.
09:04 Enamik juhtmeid ühendatakse mehe küljest lahti. „Kas te lamada saate?” küsib kompuuteruuringut läbiviiv arst. Mees raputab pead. Keegi asub ta vererõhku mõõtma. Õde Darja pöördub esimest korda mehe poole eesnimepidi ning palub tal rahulikult hingata. „Ma olen siin sinu juures. Me ei lase sinuga midagi juhtuda. Ära karda,” rahustab ta meest, kes rahunebki ning protseduuriga saab alustada. Arst tutvustab lühidalt protseduuri käiku: „Uuring kestab 5–10 minutit ja selle käigus võite tunda kontrastainest tingitud ebamugavustunnet.”
09:10 Kiirituseohu tõttu jälgime protseduuri vaateaknast. „Ta väga kardab,” teab Darja.
09:15 Patsient tuuakse tagasi intensiivpalatisse ning arstid otsustavad, et on vaja teha kiire pleuradreeni asetamise protseduur. „Ta kopsud ei saa piisavalt õhku kätte. Tal on õhk väljaspool kopsu, mis surub kopsu kokku ega lase sellel hingata,” selgitab Darja. Mees ei taha ning puikleb silmnähtavalt vastu. „Te surete meil muidu ära,” ütleb keegi arstidest ning mees muutub leplikumaks.
09:21 Tuba täitub arstide ja medtöötajatega. Kogu tegutsemine on nii süsteemne, et kõik sujub kui kellavärk. Vaid mõne sekundiga on operatsiooniks vajalik aparatuur paigale sätitud, mehe T-särk lõhki lõigatud ja kohalik tuimastus tehtud.
09:45 Operatsioon on edukalt lõppenud. Patsiendi näol on naeratus ja ta tahab juba koju minna. Enne tehakse aga veel üks kopsupilt.
09:50  Darja nendib, et tänane hommik on olnud suhteliselt rahulik. „Ka ööd on tavaliselt rahulikumad, aga samas mõnikord on küll nii, et ei saa aru, kas on öö või päev,” ütleb ta.
10:00 Juba paar tundi on näidanud, et esimene jää niidab inimesi jalust. Meie lahkume, kuid kiirabi toob keskealise naise, kes õnnetult otse kodutrepil kukkus.
Millal pöörduda EMOsse?
Mitte iga tervisemure ei eelda pöördumist EMOsse, vaid kergemate tervisemurede puhul peaks kõigepealt abi otsima perearstilt või helistama perearsti nõuandetelefonile 1220. Erakorralise meditsiini osakond osutab vältimatut abi ägedate haiguste, traumade ja mürgistuste korral.
Kindlasti peab EMOsse pöörduma, kui esinevad alljärgnevad kaebused:
Tugevad valud ja südamehaigustele viitavad sümptomid Äkki tekkinud tugev peavalu, kõhuvalu, rindkerevalu, õhupuudus, hingeldus, südamerütmihäired. Tromboosi sümptomid Äkki tekkinud jäseme turse, äkki tekkinud jäseme jahedus ning värvumine valgeks. Insuldi sümptomid Äkki tekkinud teadvushäire, kõnehäire, kehapoole halvatus, äkki tekkinud tasakaaluhäire. Värsked traumad Värskelt juhtunud traumad, millega kaasnevad vigastatud jäseme turse, verevalumid ning liikuvuse piiratus, deformatsioon või haavad. Verine väljaheide, veriokse, veriköha; Võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, veriköha. Allergiline reaktsioon Allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, ulatuslik lööv, keeleturse, neelamistakistus.
 
 
 
Autor: PERHi siseajakiri, tekst: Teele Teder

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.26, 11:51
Kui meditsiiniasutus valib tööriietelahendust: viis asja, mis tasub läbi mõelda
Meditsiiniasutuses mõjutab tööriietuse korraldus korraga hügieeni, töötajate mugavust, igapäevase töö sujuvust ja kulusid. Lindström Eesti suurklientide müügi- ja kliendisuhete juht Miko Merelaht selgitab, mida tasub silmas pidada, et endale sobivaim töörõivalahendus ja teenusepartner valida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele