Kaks tundi õe töövarjuna EMOs

08:10 Intensiivravi palatis võtab meid vastu päikeseline Darja. „Ma mõõdan teil nüüd kõrvast temperatuuri. See võib olla natuke ebameeldiv,” ütleb ta pisut valjemini 70ndates mehele. „36,8! See on väga hästi!” Mees noogutab ja tunneb justkui kergendust. Tal on hingamisega raskusi ning seepärast on ta vastava aparaadi all. Intensiivravisse satuvad patsiendid, kellel on üliraske olukord, ehk need inimesed, kes peavad kuni kuus tundi EMO ootesaalis järjekorras ootama, siia kindlasti ei satu. 

08:17 Patsient ütleb midagi läbi hingamisaparaadi ja Darja mõistab seda kohe.  „Tahate istuda?” Mees noogutab. „Ma saan aru, et siin võib teil sedasi ebamugav olla. Laseme siis jalad natuke allapoole. Ettevaatlikult, vaatame, et ei kukuks. Nii, siin on sulle padi, pane käed selle peale, siis on parem olla.” Darja vaatab korraks monitoril kuvatavaid tervisenäitajaid ning räägib, et hingamisaparaadiga on tegelikult ebamugav hingata. „See aitab paremini hingata, aga kui pole harjunud, siis alguses tundub, et see pigem takistab. Proovisin ise ka seda ükskord, sellepärast teangi,” sõnab ta. Lisaks on inimesed intensiivravisse sattudes hirmunud ning sellepärast proovib Darja nendega eriti toetavolla. „Aga eks aeg-ajalt ikka juhtub seda, et saan sõimata või mulle öeldakse ebameeldivusi. Kõike tuleb ette,” ütleb ta.

08:20 Saabub arst, heidab pilgu patsiendile, monitorile ja paberitele ning jagab juhiseid. Kõik teavad oma ülesandeid. Darja lisab patsiendile tilgutisse rohtu.

08:21 Patsient ütleb midagi hingamisaparaadi alt. Darja reageerib kohe ning ütleb arstile, et mehel hakkas halvem. See on rohust ja kohe peaks jälle parem hakkama.

08:24 Palatisse tuuakse röntgenaparaat ja juba loetud sekundite pärast väljuvad kõik palatist. „Kiirituse oht,” ütleb Darja.

08:26 Arst otsustab, et haige tuleb viia kompuutri alla uuringule. Seda oodates saab Darja korraks liikuda jälgimise osakonda, et vaadata, kas saab seal mõnele kolleegile abiks olla.

08:28 Jälgimise osakonnas on 17 voodikohta ning siin selgub, kas inimene lastakse koju tagasi või jäetakse haiglasse sisse. Voodid on üksteisest kardinatega eraldatud ning Darja ütleb, et intensiivis on ka kardinad olemas, aga neid pole lihtsalt aega ette tõmmata. „Intensiivis on patsientide seisund selline, et kardina peale keegi ei mõtle.” 

Darja näitab, kuidas kõikide haigete puhul kantakse andmed sisse nii arvutisse kui ka endiselt paberile. Kirja lähevad nii juba tehtud kui ka tulevased analüüsid ning tulemused, samuti manustatud ravimid. Darja näitab ka elustamistarvikute aparaati „Siin toas läheb seda vaja kuskil korra kuus. Tavaliselt tulevad kriitilised olukorrad ette ikka intensiivis või siis viiakse sellises seisundis patsient kiiresti intensiivi.” Darjale meeldib olla action’i keskel, aga ikka juhtub ka neid olukordi, millest on raske üle saada. „Ma kirjutan või helistan siis oma sõbrannale, kes samuti siin tööl on, ja räägin talle kõik emotsioonid enda seest ära. Koju ma seda ei vii. Kodus ütlen lihtsalt, et täna oli raske päev. Ma olen selline inimene, et mõnda asja on mul kodustele väga raske välja öelda. Mu mees juba teab mind. Kui oli midagi väga olulist, siis kuuleb ta sellest põgusalt paari päeva pärast.”