Kuula artiklit

Autor: Violetta Riidas • 22. veebruar 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«ASile Karell Kiirabi ei ole laekunud ühtegi kaebust ei patsientidelt, patsientide lähedastelt ega ka terviseametilt seoses Tapa kiirabibrigaadi tegevusega. Selleks, et saada aru tekkinud probleemidest ja nende tegelikkusele vastavuse korral leida lahendusi, peaksid sellised kaebused ka AS Karell Kiirabi juhtkonnani jõudma,» seisis kirjas, kus väljendati arusaamatust selle üle, miks ei ole kaebused, mis perearstid on esitanud Tapa vallavolikogu esimehele, jõudnud nendeni, kirjutas Postimees Tervis.

Mis puudutab konkreetset surmajuhtumit, kus 84-aastane tapalanna viidi Rakvere haiglasse alles kolmanda kiirabi väljakutse ajal ning suri haiglas päev hiljem sapipõie lõhkemisest tingitud tüsistuste tõttu, siis andis Karell Kiirabi juhatuse liige ja kiirabiteenuse juht Ave Põlluaas järgmise selgituse.

Tema sõnul tuli esimene väljakutse 11. jaanuari varahommikul kell 1.03 seoses 10. jaanuari õhtul tekkinud kõhuvaluga, millega kaasnes iiveldus ja ühekordne oksendamine. Kohalesõitnud kiirabibrigaad kontrollis naise olukorda. Kuna tema objektiivsed parameetrid olid korras, anti talle valuvaigistit ning soovitati pöörduda perearsti poole, ja valude kordumisel kutsuda kiirabi.

Teine väljakutse tuli 12. jaanuari hommikul kell 8.01. «Häirekeskuse poolt informeeriti kiirabibrigaadi, et patsient käis 11. jaanuaril perearsti juures, tehti röntgen,» selgitas Põlluaas. Tema kinnitusel kontrollis kiirabibrigaad patsiendi olukorda, mis tol momendil oli olnud rahuldav. «Patsiendi väitel ei olnud ta hommikul veel ravimeid, sealhulgas valuvaigisteid, võtnud,» sõnas kiirabi esindaja. Seetõttu andis kiirabi naisele ka sel korral valuvaigistit, teda siiski haiglasse viimata.

«Kolmas väljakutse tuli 13. jaanuaril kell 17.37, kutsujaks oli patsient ise,» rääkis Põlluaas. Erinevalt varasematest päevadest, kus mõõdetavad parameetrid olid olnud normi piires, esines nüüd mõõdukas vererõhu langus ja naha kahvatus. Palavikku naisel ei olnud, kuid viimase 24 tunni jooksul ei saanud ta urineerida. Kiirabi esindaja kinnitusel oli naine üleandmise hetkel Rakvere haiglale ehk kell 18.50 olnud teadvusel ning rahuldavas üldseisundis.

«Kõiki kolme kiirabi väljakutset teenindanud kiirabibrigaadi juhid on paarikümneaastase tööstaažiga meditsiinitöötajad, kelle kompetentsuses puudub alus kahelda ja nende kohta pole varasemalt esitatud kaebusi,» märkis Põlluaas. Küll aga lisas ta, et antud olukorras on tal raske kommenteerida, mis põhjusel võis teisel väljakutsel tekkida konflikt patsiendi ja kiirabibrigaadi vahel.

«12. jaanuaril häirekeskuselt kutse saanud kiirabibrigaadi juht on pika staažiga kiirabi- ja meditsiinitöötaja, kes lisaks Karell Kiirabile on pikalt töötanud ka teistes meditsiiniasutuses,» selgitas Põlluaas, kelle sõnul on kõnealuse töötaja varasemate töökohtade hulgas ka Tallinna lastehaigla, kus töö lastega eeldab hoolivat suhtumist. «Kordagi pole varem esinenud kaebusi antud meditsiinitöötaja osas, sealhulgas viiteid suhtlemisprobleemidele,» kinnitas Karell Kiirabi esindaja.

Kuula artiklit

Karell Kiirabi asus Tapa volikogu ründama