Eesti sotsiaalsektor vajab hädasti reforme ning uuenemine saab kindlasti olema ka valulik. Abivahendite reformi esimesed päevad tänavu jaanuaris olid valulikud ja neist peab õppima, kuid juba esimene statistika tõestab, et reform tervikuna on samm õiges suunas, leiab sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
- Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Foto: Eiko Kink/ÄP
Jaanuaris ja veebruaris abivahendite eest esitatud arvete menetlemisel on päevavalgele tulnud esimesed käegakatsutavad märgid, et uus korraldus on tegelikult parem kui vana. Näiteks, praeguseks on selgunud, et ettevõtted esitasid sotsiaalkindlustusametile arveid 68 surnud inimese abivahendi üüri kompenseerimiseks, sealjuures neist 59 on tänastel andmetel lahkunud siit ilmast varem kui mullu detsembris. Markantseim juhtum tundub pärinevat koguni aastast 2006.
Meil on esimeste kokkuvõtete põhjal alust kahtlustada, et riik on maavalitsuse kaudu tasunud surnud inimese abivahendit rendi eest pea kümme aastat. Kuidas on see võimalik? Selgituste saamiseks alustasime info kogumist, millest teavitasime täna ka maavalitsusi. Uue korraldusega on meil nüüd kindlus, et vahendite kasutus on sotsiaalkindlustusameti poolt kontrollitud ja riigi rahaline tugi ei kao musta auku.
Turul on rohkem teenusepakkujaid
Abivahendite süsteemi muudatuse positiivseks mõjuks saab pidada ka seda, et turg on avanenud ja uutel ettevõtetel on lihtsam turule siseneda. Sotsiaalkindlustusamet teatas täna, et abivahendite müügi ja üürimisega tegelevate ettevõtete arv on kasvanud mulluselt 47lt 53 ettevõtteni tänavu aasta alguses. Abivahendite üürimisele spetsialiseerunud ettevõtteid on turule lisandunud kolm. Teame ka, et avamisel on uusi teeninduspunkte maakondades. Alles mullu tegutses abivahendite üüriturul kaks monopoolset ettevõtet, kelle turuosa kokku võis hinnata 98%ni.
Esimesed märgid näitavad positiivset mõju hindadele – ettevõtteid ja tooteid valides on omaosalus abivahendi üürimisel paljudel juhtudel hoopis vähenenud. Näiteks, seni ühest turgu valitsenud ettevõttest tooteid üürinud klient, kes vajab nelja toodet, sai need teisest ettevõttest kätte piirhinna sees ja tema omaosalus vähenes 10 euro võrra kuus.
Poole aastaga laheneb mitme aasta pikkune järjekord
Häid näiteid on veelgi. Varasemast süsteemist tuli järjekorrana üle 2000 kuulmisabivahendi vajajat, kellest osad olid järjekorras juba 2012. aastast. Esialgu üle kivide ja kändude alanud reformiga on praeguseks moodustatud kontrollitud üleriigiline järjekord ja eelarvestamine ning kõik need 2000 inimest saavad oma abivahendi käesoleva aasta esimeses pooles.
Abivahendi saajaid oli praeguseks kinnitatud aruannete põhjal jaanuaris 11 430, neist tööealisi 1526. Kokku on rahalisi vahendeid kulunud 707 091 eurot, mis on ootuspärane ja eelarve raamides ehk praeguse tempo juures ei pea inimesed tundma muret, mis saab aasta lõpukuudel. Erijuhtumite osas on langetatud otsuseid 545 inimese vajaduste osas, otsused tehakse 30 kalendripäevaga. Töös on ka hulk ettepanekuid ettevõtetelt, perearstidelt, et korraldus oleks veelgi sujuvam.
Sotsiaalvaldkonnas on tulnud ja tulemas teisigi muutusi, mida on hädasti vaja. Rahvastiku arenguprotsessidele otsa vaadates on selge, et riigi edasine edu sõltub sellest, kui kvaliteetselt kõik Eestimaa pinnal elavad inimesed saavad oma elu erinevates etappides ühiskonnaelus osaleda ja sellega majanduse arengusse panustada. Sotsiaalsektor vajab selleks täielikku üle vaatamist koos osaliste rollide ja vastutuse ümberhindamisega. Vaja on avalikku arutelu ja ka valmidust vananenud praktikast ja tõekspidamistest loobumiseks. Kartus muutuste ja nendega kaasneva kriitika pärast ei tohi saada takistuseks arengule. Oma roll on siin nii riigil, kohalikul omavalitsusel kui inimesel endal.
Autor: Pressiteade
Seotud lood
Teame kõik, kui pingelised on arstide ja õdede tööpäevad. Seetõttu on tähtis, et haldusülesanded või lisategevused ei rööviks aega, mis on vajalik tööks patsientidega.
Hetkel kuum
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele