Hambaraviõed arutavad kutsestandardit

”Suuremates hambaravikliinikutes töötab õekutsega spetsialistide kõrval ka palju eriettevalmistuseta assistente, kelle professionaalsed oskused patsientidega tegelemiseks on sageli väga piiratud. Kindlate kvalifikatsiooninõuetega standard võimaldab tervishoiu kõrgkoolidel luua hambaravi assistendi õppekavad ning see võimaldab hambaravi meeskonda tuua juurde professionaali,“ selgitas kutsestandartite olulisust hambaraviõdede seltsingu juht Irina Sapatšuk. „Professionaalse hambaraviassistendi olemasolul saavad meeskonnas töötav hambaarst ning õde senisest enam keskenduda ennetustööle patsiendi suutervise eest hoolitsemise ja ravimise kõrval. Lõpptulemusena tõuseks sellest hambaravi kvaliteet kogu Eestis,” hindas standartite tulevikuvaateid Sapatšuk.

Eeskujuks on maailmapraktika

Hambaraviassistentide kutsestandardit valmistab ette töörühm, kuhu lisaks hambaraviõdede seltsingu esindajatele kuuluvad hambaarstide liidu ja suuhügienistide liidu esindajad. Standardi ettevalmistamisel on tehtud koostööd Soome hambaarsti assistente ja suuhügieniste koondava erialaliidu STAL-iga (Suun Terveyden Ammattiliitto ry).

Hambaraviassistentide kutsestandardi koostamisel on võetud aluseks toimivad praktikad mujal maailmas, kus õe ja assistendi roll, vastutus ja tegevused on selgelt määratletud ja praegusest Eesti praktikast palju laialdasemad.

Laupäeval toimuval hambaraviõdede konverentsil räägitakse lisaks kutsestandardile Hambaraviõdede seltsingu käekäigust läbi kümne aasta, harva esineva koljuarengu haiguse kraniosünostoosi diagnoosimisest ja ravist Eestis ning teraapiakoerte kaasamise võimalustest inimeste hambaravisse.

2005. aastal asutatud Eesti Õdede Liidu Hambaraviõdede seltsingusse kuulub 249 hambaraviõde, -assistenti ja abilist üle Eesti.