HIV ravi katkestanu võib edaspidi tasuta ravita jääda?
HIV-positiivsete huvisid esindava vabaühendusena tunneb Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) muret seoses Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi otsusega lisada patsiendi teavitamise vormi sisse säte antiretroviirusravi (ARV-ravi) võimalikust katkestamisest arsti või ravikonsiiliumi otsusega (teavitatud nõusoleku punkt 5) ja tegi ministeeriumi poole pöördumise.
Teavitatud nõusoleku punkt 5 sätestab: “olen teadlik, et ravi jaoks vajalikud ravimid on minu jaoks tasuta seni, kuni järgin raviskeemi nõuetekohaselt; raviskeemist kinnipidamist hindab arst ja vajadusel ravikonsiilium, kellel on õigus korduvate raviskeemi rikkumiste korral tasuta ravimite andmine lõpetada; sellisel juhul saab ravi jätkata ravimeid retsepti alusel ja tasu eest apteegist ostes.”
On tõestatud, et HIV'i epideemiast jagu saamiseks on vaja maksimaalset HIV-positiivsete haaramist raviprogrammidesse; kunstlik ravile juurdepääsu läve tõstmine viib tervishoiusüsteemist välja langemiseni ja edaspidise HIV levikuni.
On tõestatud, et HIV'i epideemiast jagu saamiseks on vaja maksimaalset HIV-positiivsete haaramist raviprogrammidesse; kunstlik ravile juurdepääsu läve tõstmine viib tervishoiusüsteemist välja langemiseni ja edaspidise HIV levikuni. Teatud ühiskonnagruppi teadlikult vähemsoodsatesse tingimustesse paneva normi rakendamine on diskrimineerimise ilminguks. Eesti Vabariik peab tõestama, et taolist vormi rakendatakse ka teiste haiguste põdevate inimeste puhul. Vastasel juhul on tegemist selge HIV-positiivsete diskrimineerimisega nende HIV-infektsiooni alusel. Taoliste põhjuste lõpetamata nimekirja kuuluvad muuhulgas: depressioon, perevägivald, dementsus ja teised mäluhäired, stigmatiseerimine töökohal, narkosõltuvus. Selle normi vastu võtmisega eelkõige kannatavad narkootikume tarbivad inimesed, kuna nemad katkestavad raviskeemi enda sõltuvuse tõttu teistest patsientidest sagedamini. Seega, nende suhtes on tegemist otsese diskrimineerimisega, mis läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Oleme veendumusel, et:
* Mainitud sätte lisamine tõstab HIV-infektsiooni ravile juurdepääsu läve seoses tasuta ravi katkemise võimalusega ning suurendab moraalset ja psühholoogilist koormust inimesele eluvajaliku raviga alustamise asjus otsustamise ajal. Samuti see viib motivatsiooni langemiseni ravi saavatel patsientidel. Selle tulemusena tervishoiu- ja sotsiaalasutustel kaob ära võimalus osutada abi ARV-ravi saavatele patsientidele, tagamaks ravisoostumuse vajaliku taseme.
* Ravisoostumuse määramisel kasutatavad meetodid ei arvesta madala soostumuse ja raviskeemi rikkumiste objektiivsete põhjustega. Taoliste põhjuste lõpetamata nimekirja kuuluvad muuhulgas: depressioon, perevägivald, dementsus ja teised mäluhäired, stigmatiseerimine töökohal, narkosõltuvus. Selle normi vastu võtmisega eelkõige kannatavad narkootikume tarbivad inimesed, kuna nemad katkestavad raviskeemi enda sõltuvuse tõttu teistest patsientidest sagedamini. Ebatäiuslik olukorra hindamine viib tervishoiutöötajate põhjendamatu otsusteni, mis omakorda mõjub negatiivselt HIV-infektsiooni ravi tulemustele. Meie tunnistame ravisoostumuse hoidmise vajalikkust ning kutsume riiki üles aitama HIV-positiivsete patsientide soostumise vajaliku taseme tagamisel. Kutsume üles tõhusate ja teaduslikult tõestatud ravisoostumuse hoidmisele lähenemiste rakendamisele, mille hulka kuuluvad modifitseeritud DOT'i kasutamine ARV-ravi jaoks ning laialdane asendusravi programmide rakendamine ARV-ravi keskustes. EHPV soovitab «võrdse nõustamise» mudeli laialdast rakendamist nii tervishoiuasutustes kui ka väljaspool neid, kuna tegemist on tõhusa meetodiga õigeaegse soostumise rikkumise riskide hindamisel ja soostumusele negatiivselt mõjuvate tegurite kõrvaldamisele suunatud sekkumiste korraldamisel.
EHPV omalt poolt avaldab valmidust pakkuda huvitatud osapooltele ekspertiisi alast tuge ARV-ravi soostumuse hoidmisele suunatud tegevuste arendamisel ja rakendamisel.
