Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravikindlustamatud saavad teha vältimatu abi raames HIV-testi
Ravikindlustuseta isikud saavad vaid vältimatut arstiabi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ning sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingule. Alates 2016. aastast aga täiendati lepingut nii, et ravikindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi raames saab teha ka HIV-testi vastavalt HIV-testimise tegevusjuhisele.
Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüüteli sõnul on see muudatus väga oluline, kuna tagab võrdsed võimalused HIV-testimiseks kõigile inimestele.
„Kui üldiselt on ravikindlustuse tase Eestis päris hea - enam kui 94 protsendil elanikkonnast on kindlustus - siis HIV-i suhtes haavatavate rühmade seas on see sageli madalam,“ selgitas Rüütel. „Näiteks Narva narkootikume süstivatel inimestel oli 2014. aastal kindlustus olemas 85 protsendil.“
HIV-nakkuse varane diagnoosimine ja õigeaegne antiretroviirusravi alustamine tagavad parema ravitulemuse ning vähendavad oluliselt suremust.
„Antiretroviirusravi on ka väga oluline nakkuse edasise leviku vältimise viis - seksuaalsel teel nakkuse edasiandmise risk muutub minimaalseks ning oluliselt väheneb ka risk parenteraalseks nakatumiseks,“ lisas Rüütel.
Vastavalt juhendile tuleb Eestis HIV-test teha kõigile ambulatoorsel ravil (v.a erakorralise meditsiini osakond, kus on soovitav testida vastavalt kliinilistele näidustustele) ja statsionaarsel ravil (sh päevakirurgia) viibivatele patsientidele sõltumata vanusest indikaatorhaiguste olemasolul ja/või riskirühma kuulumisel.
Harjumaal ja Ida-Virumaal tuleb HIV-test teha kõigile 16–49-aastastele ambulatoorsel ravil (v.a erakorralise meditsiini osakond, kus testitakse vastavalt kliinilistele näidustustele) ja statsionaarsel ravil (sh päevakirurgia) viibivatele patsientidele.
HIV-testimise tegevusjuhise leiab SIIT.
Seotud lood
HIV-positiivsete huvisid esindava vabaühendusena tunneb Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) muret seoses Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi otsusega lisada patsiendi teavitamise vormi sisse säte antiretroviirusravi (ARV-ravi) võimalikust katkestamisest arsti või ravikonsiiliumi otsusega (teavitatud nõusoleku punkt 5) ja tegi ministeeriumi poole pöördumise.
Osa Ida-Viru perearste hakkavad tegema kõikidele oma patsientidele HIV-teste.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele