Kuula artiklit

28. aprill 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsioon ütles 2014, et registreeritud tööõnnetusi on kõigist tööõnnetustest 42,5 protsenti, mis näitab, et Eestis on tööõnnetuste varjamise tase võrdlemisi suur, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tööohutuse lektor Priit Siitan Postimehes.

Eestis juhtus 2015. aastal 4774 tööõnnetust, neist 958 olid rasked tööõnnetused.Siit võime järeldada, et need 4774 tööõnnetust, mis aastal 2015 aset leidsid, võib julgelt korrutada 2,4-ga – siis me saaksime tegelike tööõnnetuste arvu. Muidugi tekib siit kohe küsimus, miks meil on varjamise tase niivõrd kõrge? Üheks põhjuseks on see, et Eesti on ainukene ELi liikmesriik, kus ei ole klassikalist tööõnnetus-kutsehaiguskindlustust – kõik kulud, mis tööõnnetustega seonduvad, kannab haigekassa, mis omakorda tähendab seda, et ühtepidi haigekassal kui ka tööandjatel pole suurt vahet, kuidas tööõnnetused kirja panna.Kindlustuse olemasolu korral hüvitab kindlustus kõik haigekassa poolt tööõnnetuste puhul tehtud kulud. Lisaks on kindlustuspettuste korral ette nähtud karmid karistused, seega väidan, et kindlustuse olemasolu korral saaksime peaaegu kõik tööõnnetused ka korrektselt registreeritud.2015. aastal maksis haigekassa haigushüvitistena tööõnnetuste korral 2,99 miljonit eurot. Siinkohal väärib märkimist, et tööõnnetuste korral haigekassa hüvitab kannatanule alates teisest tööpäevast 100 protsenti haigushüvitist. Kuigi ravikindlustusseaduse paragrahv 62 ütleb, et haigekassal oleks tööandjalt olmetrauma ja tööõnnetuste vaheraha sisse nõuda, siis see enam ei toimi ühe riigikohtu lahendi tõttu.Täismahus loe Postimehest.

Kuula artiklit

Tehnikakõrgkooli lektor: Eestis varjatakse tööõnnetusi