Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TÜ professor: immuunsüsteemiga seonduvat ei tohi käsitleda lihtsustatult
Homme, 29. aprillil tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist immunoloogia päeva, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas immunoloogia-alast teadlikkust.
Tänavu keskendutakse immuunravile, immunoloogia kiirestiarenevale valdkonnale, kus just viimasel ajal on saavutatud märkimisväärseid edusamme, sh Tartu ülikoolis.
Tartu ülikooli immunoloogid tõdevad, et valdkonna tööpõld on lai, sest nagu ülemaailmne immunoloogia seltside unioon ja maailma tervishoiuorganisatsioon on välja toonud, esineb kuni viiendikul kogu elanikkonnast haigusi, mis ühel või teisel viisil on seotud immuunsüsteemi talitluse häirega, seisab ut.ee lehel.
Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo kirjeldas, et kasutades immuunsüsteemi ressursse, ollakse tänapäeval võimelised ravima väga edukalt teatud allergiajuhte, pidurdama autoimmuunhaiguste ja pahaloomuliste protsesside progresseerumist. „Tänu immunoloogia arengule on organite ja kudede siirdamine muutunud väga oluliseks ravimeetodiks,“ lisas ta.
Samas rõhutab Uibo, et immuunsüsteemiga seonduvat ei tohi käsitleda lihtsustatult ja ühekülgselt pööramata tähelepanu immuunsüsteemi erinevatele tahkudele: „Väga täpselt peab teadma immuunsüsteemi ehitust ja talitlust, sealjuures arvestama ka individuaalsete eripäradega, nii pärilike kui ka senise elu jooksul tekkinutega. Sellest tulenevalt on immunoloogia päeva oluline ülesanne ka immuunsüsteemi talitluse selgitamine ja mõningate seniste väärarusaamade ümberlükkamine.“
Immunoloogilisi uurimismeetodeid kui väga spetsiifilisi ja tundlikke abivahendeid rakendatakse mitmetes ülikooli teaduslaborites. Inimese immuunsüsteemi talitluse uuringutele on pühendunud kaks teadusgruppi Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist.
Immunoloogia uurimisgrupi põhitähelepanu on pööratud immunoloogia rakenduslikele aspektidele. Süvitsi on mindud näiteks 1. tüübi suhkurtõve ja tsöliaakia autoimmuunmehhanismide uuringutega.
Molekulaarpatoloogia uurimisgrupi põhieesmärk on tüümuse kui immuunsüsteemi keskse organi süvauuringud ning immuuntolerantsuse kui autoimmuunsuse ühe põhiküsimuse selgitamine.
„Mõlemas uurimisgrupis on aastate jooksul koos mitmete erialade arstidega tehtud hulk uurimisprojekte ja kaitsnud doktoritöid kümned üliõpilased, kes ei ole tänasekski kaotanud oma kiindumust immunoloogiasse kui võimsasse abivahendisse inimorganismi kõige varjatumate saladuste selgitamisel, haiguste diagnoosimisel ja ravil, töötades nii Eesti haiglates, ülikoolide uurimisgruppides kui ka välismaal,“ rääkis Uibo.
Rahvusvahelist immunoloogia päeva tähistatakse 2005. aastast.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele