Äsja valitud õdede liidu president Tiina Teder astus ametist tagasi, sest avastas varasema juhatuse tegevuses vastuolu mittetulundusühingu seadusega, mille kohaselt määras eelmine juhtkond endale kõrgeid palku ilma üldkogu heakskiiduta.

- Õde Tiina Teder
- Foto: Meditsiiniuudised, mu.ee
Varasema juhi tegevuse suhtes kaaluti ka prokuratuuuri pöördumist, kuid sellest loobuti, vahendas neljapäevaõhtune
"Aktuaalne kaamera".
Möödunud aasta lõpus valis Eesti Õdede Liit endale 12 aastat organisatsiooni juhtinud Ester Öpiku asemel juhiks Tiina Tederi. Toona teotahteline Teder on aga tänaseks presidendi ameti maha pannud ja ka liidust välja astunud.
"Kui meil on nüüd praegu nii, siis mina lihtsalt ei soovi olla selle organisatsiooni liige," ütles Teder.
See, millele Teder viitab, on vastuolu varasema juhatuse tegevusega, mille ta juhiks saades dokumentidest avastas. Tederi sõnul määras varasem juhatus eesotsas Ester Öpikuga palga ja hüvitised endale ise. Summa, mida president toona endale määras, oli "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt 3200 eurot. Nendest summadest ei teadnud lihtliikmed aga mitte midagi ja tasu määramine läks vastuollu mittetulundusühingu seadusega.
"Ma võtsin veel ka advokaadibüroolt Lillo ja Lõhmus arvamuse. Meie arvamuse kohaselt oli üsna selge väljaütlemine, et need on avalikud organisatsiooni sees ja teatud institutsioon peab tegema otsuse, millised kujunevad juhtkonna palgad, aga mulle teadaolevalt neid otsuseid ei olnud lihtsalt tehtud," lisas Teder.
"Eesti Õdede Liidul on üldkogude vahel selleks volilogu, kes nende vahel on selleks volitatud on need otsused ka langetanud," sõnas Eesti Õdede Liidu volikogu esinaine Tiina Sildver-Kikas.
Volikogu kinnitab aga majandusaasta aruandes kogu summa, mitte juhtide tasusid eraldi. Tiina Teder ütleb, et kui lihtliikmed teaksid, kui palju juhid palka saavad, siis nad seda üldkogul heaks ei kiidaks. Õdede keskmine palk on praegu 1200 eurot.
"Aktuaalne kaamera" püüdis sel teemal korduvalt kommentaari saada ka pikaaegselt Eesti Õdede Liidu presidendilt ja praegu juhatusse kuuluvalt Ester Õpikult, aga tulutult.
Kuigi presidendi ametit pidanud Teder kaalus juhtumiga prokuratuuri minekut, siis otsustas lõpuks hoopis ise ameti maha panna.
Viimane piisk karikas oli pikaaegsel õdede liidu liikmel möödunud nädalal toimunud ühingu volikogu, kus Teder küll ise ei käinud.
"Kui ma kuulsin viimasest riiklikust volikogust, kuidas tegelilkult seda volikogu läbi viidi. Kuidas teatud perioodil inimesi eemaldati, siis mina tegelikult lihtliikmena ei pea seda õigeks," rääkis Teder.
"Arutelust ei jäänud volikogus keegi kõrvale. Kuid otsuseid langetab ja hääletab siiski volikogu. Arutlusel saavad kõik kaasa rääkida," märkis Tiina Sildver-Kikas.
"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on sarnaselt Tiina Tederile 4000 õde koondavast liidust viimastel päevadel välja astunud terve hulk liikmeid.
Seotud lood
Eesti Õdede Liidu volikogu esinaine Tiina Sildver-Kikas saatis pärast 27. aprillil toimunud koosolekut liidu liikmetele kirja, mis jõudis ka Meditsiiniuudiste toimetusse.
Õdede liidu juhatuse liige Ester Öpik saatis täna liidu liikmetele oma selgituse tüli kohta, mis on tekkinud viimastel päevadel.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.