Eurostat: paljude Eesti patsientide surma oleks saanud ära hoida
Eestis oli 2013. aastal 42,5 protsenti surmajuhtumeid, mille oleks võinud tänapäeva meditsiini ja tehnoloogia abil ära hoida, teatas Euroopa Liidu statistikaagentuur Eurostat. Välditavate surmade juhtivad põhjused olid infarktid, insuldidning soole- ning rinnavähk, kajastab Pealinn.
Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 33,7 protsenti, parim tase oli Prantsusmaal (23,8 protsenti), Taanil (27,1 protsenti) ja Belgial (27,5 protsenti).
Kokku suri Eestis 2013. aastal välditavatel põhjustel 2770 inimest, kes olid nooremad kui 75-aastased.
Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul on olukord olnud kriitiline juba aastaid. "Pikkades järjekordades ei ole praegu küsimus, paljudes riikides on veel pikemad järjekorrad. Meie näeme patsiendi poole pealt seda, et kaebused, mis meile on sellised, et käin ja käin arsti juures, iga arst määrab mingid uued ravimid, saan ravimite kõrvalmõjudest uued haigused juurde ja ma ei parane. Selliseid kaebusi on väga palju. Kas on tegemist arstide ebapädevusega, ma ei oska öelda," nentis Ilves. Ilvese sõnul on hästi levinud ka see, et kiirabi ei tunne ära insulti ja infarkti ega suuda diagnoosida neid eluohtlikke seisundeid ja inimesed on väga pahased, et miks neid ära ei viidud, kui see oli nii raske seisund.
"On olnud kaebusi, kus saadetakse inimene koju sõnadega, et ei ole viga midagi, aga tegelikult on väga tõsise infarktiga tegemist," jätkas Ilves. "Näiteks on olnud juhuseid, kus kaugsõidu autojuhist meesterahvas saadetakse tagasi tööle Euroopa reise tegema, kuna ei suudetud avastada, et tal on juba infarktieelne seis. "Siis on ju selge, et ta vajub Saksamaal kokku ja saadetakse kiiresti operatsioonile."
Loe täismahus Pealinnast.
