Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu teadlased lõid x-jalgsust parandavad retuusid
Kolm aastat tagasi pöördusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetajad TÜ biomehaanika dotsendi Arved Vainu poole, et too aitaks uurida, kuidas raviretuusid x-jalgseid lapsi aidata saaksid.
TÜ biomehaanika dotsent Arved Vain ja Tartu tervishoiu kõrgkooli füsioterapeudi õppekava juht Anna-Liisa Tamm (end. Parm) müomeetriga väikese Eliise jalalihaste andmeid mõõtmas.
Foto: Scanpix?/PM
Pärast sündi hoiavad enamiku imetajate, sh inimese jalad esialgu o-kujuliselt. Tugevamaks saades liiguvad need teise asendisse, kuid võivad seda teha rohkem kui vaja ja moonduvad nn x-jalgadeks, kirjutatakse TÜ ajakirjas.
Sotsiaalministeerium on ette valmistamas määrust, millega lihtsustatakse abivahendite saamist ja tõstetakse mitmete toodete puhul riigi osalust. Näiteks ei ole määruse muutmise järel enam uue samasuguse proteesi jaoks vaja korduvat arstitõendit ning tõuseb mitme abivahendi soodustus.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.