Viiendik MSMidest on viimase aasta jooksul olnud vahekorras ka naissoost partneriga ning enam kui pooled nendest ei kasuta oma naispartneriga alati kondoomi. Ligi kümnendikul MSMidest olid nii meessoost kui ka naissoost partnerid ning pooled neist ei kasutanud kummastki soost partneritega alati kondoomi.

Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli Eestis kuni 2014. aastani ühe protsendi ringis, kuid 2015. aastal 7 protsenti. Kuna absoluutarvud on väikesed ning meil puuduvad andmed oletatava või hinnangulise nakatumise aja kohta, ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on nakatumise tõusuga meestega seksivate meeste seas, avameelsema riskifaktoritest rääkimisega või paranenud teavitamisega üldiselt. Ohumärgiks on see igal juhul.

2014. aastal diagnoositi Euroopa Liidu riikides 42 protsenti uutest HIVi juhtudest just MSMide seas. Eelkõige Lääne-Euroopas on MSMid peamiseks HIVi riskigrupiks ning uute HIVi juhtude arv nende seas pigem kasvab. Lisaks on MSMid Euroopas ka üheks peamiseks seksuaalsel teel levivate infektsioonide riskirühmaks: enam kui kolmandik gonorröa juhte diagnoositakse MSMide seas.

Meestega seksivate meeste seas esineb bioloogiliste, käitumuslike ja sotsiaalkultuuriliste faktorite tõttu mitmeid terviseprobleeme enam kui üldelanikkonnas. Bioloogiliselt kõrgem risk HIVi suhtes ja vähene turvavahendite kasutamine muudavad MSMid HIVi ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes eriti haavatavaks.

Selle kõige tõttu on oluline ka meestega seksivate meeste teavitamine seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest ning nende ennetusest. Uuringud on näidanud, et seksuaalvähemuste häbimärgistamine ja diskrimineerimine on nende tervisprobleemide oluliseks põhjuseks, seetõttu tuleks neist teemadest rääkida ilma süüdistamata ja sildistamata.