Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meditsiinikorraldusest meil ja mujal
Tõstamaa perearst Madis Veskimägi on kirja pannud hulga mõtteid Eesti meditsiinist, mis väärivad jagamist. Täna kirjutab ta meditsiinikorraldusest meil ja mujal.
Mõistliku meditsiinikorraldusega maades esineb kindel ja paikapandud tööjaotus, mis peab olema tehtud esmatasandil ja mis kriteeriumitega toimub haige edasisuunamine. Tingimus on see, et edasi suunatakse patsient, kes seda tõesti vajab, kellel on haigus või seisund, mis vajab kitsa eriala spetsialisti kogemust ja uuringuid.
Seotud lood
Juuni esimeses pooles pitseeris keskkonnainspektsioon Tõstamaa tervisekeskuses röntgeniaparaadi, kuna sealsel personalil puudus kiirgustegevusluba.
Perearst Madis Veskimägi ütleb, et ehkki töö eriarstide ja perearstide vahel peaks käima kollegiaalselt õilsa eesmärgi ja patsientide tervise heaks, on reaalne elu sellest kaugel.
Tõstamaa perearst Madis Veskimägi on kirja pannud hulga mõtteid Eesti meditsiinist, sel korral arutleb ta haigekassa kui kontrollorgani asjakohasuse üle.
Reedel, 5. augustil, toimusid Tõstamaal tervishoiukorralduse teemalised mõttetalgud, mille kutsus kokku Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele