Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lepitaja: varsti võib hilja olla
Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul seisab kollektiivleppe sõlmimine poliitiliste otsuste taga. Arstide võimalust saada 10% palgatõusu peab ta ebatõenäoliseks – selleks lihtsalt pole raha, kirjutab Äripäev.
Tervishoiutöötajad peavad lubamatuks olukorda, kus arstiabi jäetakse teadlikult rahastamata ja haiglaravi mahtu pidevalt vähendatakse, anti teada vastuses riikliku lepitaja ettepaneku kohta.
Kui õed-hooldajad näevad, et riik hoolib nende tööst ja panusest, siis nad võib-olla ei lähe välismaale, leiab Eesti õdede liidu juhatuse liige Gerli Liivet..
Pea aasta aega kestnud tervishoiutöötajate palgakõnelused on ummikus. Arstid nõuavad nii suurt palgatõusu, millele pingeline haigekassa eelarve vastu ei pea.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.