Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltis (EAÜS) soov, et abiarstina töötaval tudengil oleks retsepti kirjutamise õigus, on saamas peaaegu reaalsuseks. Riigikogu hakkas menetlema eelnõud, millega antakse abiarstile õigus ettevalmistada retseptipõhjad ja dokumendid.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi presidendi Aurora Ursula Joala sõnul on see muudatus väga vajalik, sest praegu on olukord selline, et kuivõrd abiarstil retsepti koostamise õigus puudub, peab ta selle jaoks kasutama oma juhendaja või mõne teise arsti ID-kaarti. Sellise praktikaga kaasneb aga mitmeid probleeme:

- Praktika on ebaseaduslik. Mõned aastad tagasi toimunud konsultatsioon vandeadvokaat Ants Nõmperiga kinnitas, et vastavalt Karistusseadustikule (§ 157’2) on tegu teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamisega. Samuti on retseptide kirjutamine abiarstide poolt praegusel kujul vastuolus Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimuste ja korra ning retsepti vormiga (§ 2.2).

- Patsiendil puudub võimalus teada saada, kes retsepti kirjutas. Koostajaks loetakse arst, kelle ID-kaarti kasutati.

- Juhendavad arstid ei saa teavitust selle kohta, milliseid retsepte nende juhendatavad abiarstid kirjutavad. Seega ei saa juhendajad potentsiaalseid vigu kergesti tuvastada ja abiarstil võib jääda saamata hädavajalik tagasiside oma tööle, mis aitaks õppida tehtud vigadest.

- Praegune praktika ei rakenda abiarstide tööaega mõistlikult. Iga retsepti jaoks peavad nad leidma üles juhendaja või mõne muu arsti, et paluda neilt retsepti koostamist või nende ID-kaarti. Lisaks ajakulule on selline mitteametlik lisakohustus abiarsti jaoks alandav.

- Potentsiaalsed tööandjad võivad loobuda abiarstide palkamisest, kuna nad ei või (seadust rikkumata) kirjutada retsepte.

- Abiarstide potentsiaalsed juhendajad võivad loobuda juhendajaks hakkamisest kartuses, et juhendajatööga kaasneb mitteametlik kohustus loovutada oma identiteet abiarstile, et see võiks kirjutada retsepte.

„Kahe eelneva punkti koostoimel on alust arvata, et retseptiõiguse igasugune puudumine võib piirata tudengite võimalust asuda Eestis tööle abiarstidena,“ hindas Joala, et praeguse süsteemiga võib jääda täiel määral kasutamata nii tudengite, tööandjate kui arstiteaduskonna poolt väärtustatud võimalus harida arstitudengeid. Samuti kaasneb siis ka piiratud võimalus harjutada tudengeid Eesti meditsiinisüsteemiga ja leevendada tööjõupuudust Eesti tervishoius.

See omakorda aga võib tähendada, et Eestis tööta jäänud abiarst võib olla motiveeritud asuma tööle Soomes, kus on võimalus kirjutada retsepte. „Kogemus on näidanud, et Soomes töötanud abiarstid lähevad Eestis töötanud abiarstidega võrreldes suurema tõenäosusega arstina tööle Soome,“ rääkis Joala.

Lahendusena pakub EAÜS välja kahe allkirjaga retseptiõiguse süsteemi, millega tekib abiarstile võimalus oma ID-kaardiga valmistada nö retseptipõhi. Retseptipõhi muutub lõplikuks retseptiks ja väljastatakse, kui selle kinnitab abiarsti juhendav arst oma ID-kaardiga. Juhendaja kinnituseta pole retsepti võimalik väljastada. Sellisele süsteemile on toetust avaldanud nii patsientide kui arstiteaduskonna esindajad.