Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis napib logopeede venekeelsetele inimestele
Kuigi Eestis on nõudlus venekeelsete inimestele mõeldud logopeedilise abi järele olemas, napib turul pakkumist.
Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul on sellise olukorra põhjustanud üleüldine väike huvi logopeedia kui eriala vastu ning venekeelse õppekava puudumine, vahendas Novaator.
Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.
Haigekassa lubab Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele selleks aastaks 5 protsenti rohkem ravijuhtusid, kuid pikki järjekordi see lühendada ei suuda.
Kord ütles üks kolleeg, et kuidas saaksidki õpetada, kui pole ise kogenud. Olen selle mõttega täiesti päri, sestap alustan sissejuhatuses lugu iseenda mälestustest patsiendina.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.