Violetta Riidas • 25 veebruar 2016 11:45

Haapsalu taastusravihaigla eelarve kasvab, kuid ülipikad järjekorrad püsivad

Haapsalu taastusravihaigla juht Priit Eelmäe.  Foto: Lääne Elu

Haigekassa lubab Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele selleks aastaks 5 protsenti rohkem ravijuhtusid, kuid pikki järjekordi see lühendada ei suuda.

„Haigekassa lepinguga on kaetud 70 protsenti voodikohtadest, ülejäänu on tasuline teenus või rehabilitatsioon,” selgitas Lääne Elu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe. „Meie teenuse osutamise võimekus on suurem, kui haigekassa lubab.”

Patsiente on üle Eesti, aga üha rohkem tullakse ka Lätist, nende haigla teenust ostavad kindlustusseltsid ja inimesed ise. Haigekassa rahastab 3659 ravijuhtu, sh kaks kolmandikku on statsionaarsed ja kolmandik ambulatoorsed.

Eelmäe sõnul ei luba uus leping ravijärjekorra tuntavat lühenemist. Kõige pikem on ooteaeg krooniliste haiguste puhul, selle kaugem ots on juba järgmises aastas. Värskete haigestumiste puhul pääseb Haapsallu paari nädala jooksul. Üsna pikk järjekord on ka insuldi järelravil.

Eelmäe lootis järjekordadele mõningast leevendust selle aasta uuendusest, perearstide teraapiafondist, mis lubab perearstil saata patsient füsioteraapiasse, kliinilise psühholoogi ja kliinilise logopeedi juurde.

„Püüame jääda normaja sisse,” ütles Eelmäe järjekordade kohta. „Haigekassa leping annab natuke leevendust, aga palju sõltub ka uutest haigestumistest.” See tähendab, kui palju on sel aastal selja- ja peaajutraumasid, liiklusõnnetusi ja insulte ning kui suur on teiste haiglate taastusravi vastuvõtuvõime.

Palk kasvab rohkem kui eelarve

Haigla suurim katsumus on tervishoiutöötajate palgatõus, mis tähendab, et teist aastat tuleb palka 10 protsenti tõsta. „Haigla eelarve sellises tempos ei kasva,” nentis Eelmäe. „Vaja on leida lahendusi, kuidas seda nõuet täita.”

Neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses on praegu üle 140 töötaja ja see arv on igal aastal kasvanud. Nii nagu kõiki teisi Eesti haiglaid, painab neidki spetsialistide puudus. „Kasutame tippspetsialistidena Euroopa tööjõudu,” ütles Eelmäe. Neil töötab füsioterapeudina kuus Läti kodanikku ja üks portugallane. Ortoosimeister Hollandist valmistab individuaalseid liigeselahaseid.

„Eestist ei ole võtta sobivat tööjõudu,” nentis Eelmäe. Sobiva all mõtleb ta nii haridust kui ka oskust tööd teha. Tööjõupuuduse ühe põhjusena nimetas ta, et füsio- ja tegevusterapeute hakati koolitama alles 15–20 aastat tagasi. Kliinilisi logopeede ja kliinilisi psühholooge koolitatakse viis korda vähem kui vaja.  Tavalisest koolilogopeedist jääb neuroloogiahaiglas väheks. Kliiniline logopeed peab õpetama näiteks inimese uuesti neelama.

Eelmäe sõnul on välisspetsialistid läbinud põhjaliku eesti keele kursuse, vajadusel abistavad neid kolleegid või kasutatakse muid suhtlusvahendeid.

„Kui oleks võimalik, võtaksime päevapealt tööle vene keelt kõneleva logopeedi, sest vene keelt emakeelena rääkivate patsientide hulk on suur,” sõnas Eelmäe.

Patsientidest 40 protsenti tuleb Harjumaalt ja Tallinnast, ülejäänud 60 protsenti jaguneb Viru, Tartu ja Pärnu haigekassa vahel. Läänlaste osakaalu kohta ütles Eelmäe, et haigekassa meelest saavad läänlased muu piirkonna inimestega võrreldes liiga palju statsionaarset ravi. 

Noorsportlaste terviseanalüüs

Põhitöö, statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi kõrval saab aastas paarsada noort sportlast lasta haigekassa kulul oma tervist uurida. Neuroloogiahaigla on paar aastat koostöös Tartu ülikooli kliinikumiga kontrollinud, kuidas 9–19aastaste sportlaste tervis treeningutele vastu peab. Eesmärk on  ennetada vigastusi ja ülekoormust ning varakult diagnoosida haigusi.

Täiskasvanuile on seesama uuring tasuline. Eelmäe sõnul peaksid täiskasvanud nende juures koormusproovi ja uuringu läbi tegema iga kahe aasta järel, kui on aga intenstiivne, suure koormuse ja stressiga töö, siis igal aastal.

 

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus

• Haigekassa rahastas mullu 3470 haigusjuhtu, tänavu rahastab 3659 haigusjuhtu (statsionaaris ja ambulatoorselt). Üks haigusjuht võib, aga ei pruugi tähendada üht inimest, sest mõni käib haiglas mitu korda.

• Umbes 350 haigusjuhu puhul on rahastusallikas patsient ise, kindlustus vm.

  • Töötajaid on haiglas 140 ringis.

• Et 20. mail saab neuroloogiahaigla kolimisest Sadama tänavale 15 aastat, on kavas seda sündmust tähistada seljaajukahjustusega patsientide Balti konverentsiga. Eelmäe juhib haiglat 20. maist 2008.

Allikas: HNRK

Jaga lugu:
Seotud lood
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708