Haapsalu taastusravihaigla eelarve kasvab, kuid ülipikad järjekorrad püsivad

Eelmäe lootis järjekordadele mõningast leevendust selle aasta uuendusest, perearstide teraapiafondist, mis lubab perearstil saata patsient füsioteraapiasse, kliinilise psühholoogi ja kliinilise logopeedi juurde.

„Püüame jääda normaja sisse,” ütles Eelmäe järjekordade kohta. „Haigekassa leping annab natuke leevendust, aga palju sõltub ka uutest haigestumistest.” See tähendab, kui palju on sel aastal selja- ja peaajutraumasid, liiklusõnnetusi ja insulte ning kui suur on teiste haiglate taastusravi vastuvõtuvõime.

Palk kasvab rohkem kui eelarve

Haigla suurim katsumus on tervishoiutöötajate palgatõus, mis tähendab, et teist aastat tuleb palka 10 protsenti tõsta. „Haigla eelarve sellises tempos ei kasva,” nentis Eelmäe. „Vaja on leida lahendusi, kuidas seda nõuet täita.”

Neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses on praegu üle 140 töötaja ja see arv on igal aastal kasvanud. Nii nagu kõiki teisi Eesti haiglaid, painab neidki spetsialistide puudus. „Kasutame tippspetsialistidena Euroopa tööjõudu,” ütles Eelmäe. Neil töötab füsioterapeudina kuus Läti kodanikku ja üks portugallane. Ortoosimeister Hollandist valmistab individuaalseid liigeselahaseid.

„Eestist ei ole võtta sobivat tööjõudu,” nentis Eelmäe. Sobiva all mõtleb ta nii haridust kui ka oskust tööd teha. Tööjõupuuduse ühe põhjusena nimetas ta, et füsio- ja tegevusterapeute hakati koolitama alles 15–20 aastat tagasi. Kliinilisi logopeede ja kliinilisi psühholooge koolitatakse viis korda vähem kui vaja.  Tavalisest koolilogopeedist jääb neuroloogiahaiglas väheks. Kliiniline logopeed peab õpetama näiteks inimese uuesti neelama.

Eelmäe sõnul on välisspetsialistid läbinud põhjaliku eesti keele kursuse, vajadusel abistavad neid kolleegid või kasutatakse muid suhtlusvahendeid.

„Kui oleks võimalik, võtaksime päevapealt tööle vene keelt kõneleva logopeedi, sest vene keelt emakeelena rääkivate patsientide hulk on suur,” sõnas Eelmäe.