Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana – tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.
Kui terviseameti andmetel vähenes tänavu oluliselt suguhaigustesse nakatumine, siis Tartu ülikooli kliinikumi meestearsti sõnul meestekliinik seda infot kahjuks kinnitada ei saa.
Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus efektiivsemaks. Mainekas ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringu tulemust saab otseselt kasutada täppismeditsiinis, mis võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega.
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.