Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andmeanalüüs parandab viljatusravi kvaliteeti
Personaalne lähenemine viljatusravis on eelkõige hea uudis paaridele, kellel on kehaväline viljastamine korduvalt ebaõnnestunud.
Seotud lood
4. septembril 2015 kell 14.00 kaitseb Triin Laisk-Podar arstiteaduskonna nõukogu saalis (Ravila 19-1038) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Genetic variation as a modulator of susceptibility to female infertility and a source for potential biomarkers“ („Geneetiline varieeruvus kui naisepoolse viljatuse eelsoodumuse mõjutaja ja võimalike uute biomarkerite allikas“).
Detsembri alguses sündis esimene laps, kelle kromosoomid olid peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused.
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele