Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenidoonoritel avaneb võimalus pärida oma DNA-infot
Sel aastal jõuab kätte päev, mil Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu võib raporteerida: kõikide geenidoonorite personaalsed geenikaardid on valmis. Kõik 52 000 kaarti, sest umbes nii palju on Eestis geenidoonoreid.
TÜ Kliinikumi ühendlaboris töötav Riin Tamm on geenide ja ravimite vaheliste seoste uurimisega tegelnud oma akadeemiliste õpingute algusest saadik ehk 2004. aastast.
22. jaanuaril kell 14–17 toimub Tartus Riia 23b suures saalis Tartu ülikooli siirdegenoomika keskuse projekti tulemusi tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik huvilised, eelkõige Eesti geenivaramu projekti osalejad ja arstid.
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased mõtlesid välja uudse ja senisest tõhusama metoodika, kuidas hinnata geneetilist riski teist tüüpi diabeeti haigestumiseks.
Eestlaste uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.