Foto: Andras Kralla

Kolme haigla andmetel on sel gripihooajal surnud gripi tõttu neli inimest, kõik vanuses üle 70 ja kuulusid riskirühmadesse, keegi neist polnud vaktsineeritud.

Aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu Eestis arstide poole 6087 haigestunut, neist 46,8 protsenti olid lapsed, teavitas terviseamet.

Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 33 protsenti, nende hulgas suurenes oluliselt gripi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 463,5.  Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas, Jõgeva-, Järva- ja Tartumaal.

Endiselt on haigestunute seas enim kuni 15 aastaseid lapsi. Juurdekasv laste hulgas on aeglustunud, vanemaealiste seas aga kasvas haigestumus 55 protsenti.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas perearstide poole pöördunute hulgas 70 protsendini. Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu haiglaravi vajanute hulgas oli grippi haigestunuid ligi 45 protsenti. Grippi haigestumise intensiivsust saame nüüdsest hinnata Eestis keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 47 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud gripi tõttu 147 patsienti.

Hospitaliseeritutest 28 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 19 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 8,8 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud üle 18 ja vanemaealisi üle 22 protsendi.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajanud gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu Haigla andmetel ja neil andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest, neist üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aastast. Kõik kuulusid riskirühmadesse, peamine riskitegur: südame-veresoonkonnahaigused.

Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.