Foto: Yle

Eelmise aasta korraliku kasumiga lõpetanud ja enamikus välismaa patsiente teenindanud Soome Helsingi ja Uudenmaa piirkonnas tegutsev erahaigla HYKs on tuttav ka eestlastele ning seal on tehtud ka kaks südamesiirdamist eestlastele.

Haigla juht Markus Orava rääkis Mediuutistele, et eelmisel aastal oli 80% Hyksi patsientidest välismaalt. „Taas on suurenenud venelaste huvi. Teised olulisemad tuleku riigid on Eesti ja Norra. Nendes maades on selliseid kitsaid valdkondi, kuhu pole olnud väikese rahvaarvu tõttu mõttekas panustada või pole vastava eriala spetsialiste,“ kommenteeris Orava.

Eesti Haigekassast kinnitati, et eelmisel aastal tasusid nad HYSK-is osutatud tervishoiuteenuste eest kokku 29 korral. „Kulude täpset ülevaadet ei saa me veel anda, kuna kõikide ravijuhtude arved ei ole laekunud. Hetkeandmete kohaselt on kulu ligikaudu 1,4 miljonit eurot,“ ütles haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Kaidi Kasenõmm. Tema sõnul oli 14 juhtu seotud kardioloogiaga (sh kaks südamesiirdamist), kümme neuroloogiaga, üks vaskulaarkirurgiaga, üks onko-kirurgiaga, üks silmaoperatsiooniga ja kaks rekonstruktiivkirurgiaga. Konsiiliumi otsuse teinud arstid, kes on pidanud vajalikuks patsiendi HYKSi saata, on olnud peamiselt SA Tallinna Lastehaiglast, SA Tartu Ülikooli Kliinikumist, AS Ida-Tallinna Keskhaiglast ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. 

Hyks OY omanikuks on HUS (70%), Invalidisäätiö (20%) ja Varma (10%). Haiglas töötab 300 HUSi eriarsti ja muud tervishoiuspetsialisti pärast oma põhitööd.  

Ravile pääseb haigekassa eelloa alusel
Plaanilise ravi finantseerimise korda välismaal reguleerib ravikindlustuse seaduse paragrahv 27 ja selle lõige üks. Haigekassa hüvitab eelloa alusel tervishoiuteenuste kulud juhul, kui vajalikku tervishoiuteenust või selle alternatiive Eestis ei osutata, teenus on inimesele meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud meditsiinilise efektiivsusega ning teenuse eesmärgi saavutamise tõenäosus on vähemalt 50 protsenti. Patsiendil tuleb välisriigis ravi saamiseks enne sinna minekut esitada haigekassale vastav taotlus. Mõnikord tuleb taotluse esitamise initsiatiiv patsiendilt, teinekord tema raviarstilt, kuid kunagi ei tee otsust üks arst ainuisikulisest. Haigekassa saab patsiendi esitatud taotluse heaks kiita Eesti arstidest koosneva konsiiliumi otsuse põhjal, kes hindab taotlust seaduses sätestatud tingimuste alusel. 

“Seega välisriigi ravi puhul ei saa me rääkida üks ühele n-ö suunamisest, nagu riigi sees suunab perearst eriarsti vastuvõtule. Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi (garantiikiri, vorm E112 või S2 vms) ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud,“ selgitas Kasenõmm. Ta lisasm et patsiendi omaosalus, transpordikulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jms jäävad patsiendi enda kanda.