Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümne aastaga kadus 1003 aktiivravi voodikohta
Näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas jäi haigla finantsjuhi Kersti Reinsalu sõnul läinud aastal vähemaks 20 aktiivraviks mõeldud voodikohta. “Arvestades ravi vajavate patsientide arvu, peaks tegelik voodikohtade arv suurem olema. Me ei saa aga voodeid lahti hoida, kui neile pole piisavalt rahalisi vahendeid tagatud,” nendib Reinsalu. Ta lisab, et avatud voodikohad tähendavad ka lisapersonali, sest pelgalt voodis lamamine patsienti ei ravi.
Seotud lood
Itaalia streik on nähtus, kus tööd ei katkestata, kuid kõiki sisekorra eeskirju täidetakse piinliku täpsusega ja samas ülimalt aeglaselt.
Kuigi haigekassa selle aasta eelarve on suurem, kui eelmise aasta planeeritu, leidis haigekassa juht Tanel Ross, et vaatamata kasvule võiks maht siiski suurem olla.
Mitme haigla pikaajalisest arengukavast on käinud läbi mõte, et aastaks 2030 suureneb HVA haiglate osakaal ja valikupartnerite oma väheneb. Palusime Eesti Haigekassast kommentaari, milliseks kujuneb protsentuaalne vahekord aastaks 2030 HVA haiglate ja valikpartnerite mahtudes haigekassa lepingute puhul?
Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2017. aastal oli haiglaravivoodeid 1,2% võrra vähem kui 2016. aastal.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele