Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurenenud vajadus hambaraviks hakkab lähtuma ka diagnoositud haigusest
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga soovitakse jaanuarist 2018 täiendada ravikindlustuse seadust selliselt, et suurenenud vajadus hambaraviteenusele lähtub ka diagnoositud haigusest.
Praegu on seaduses sätestatud suurenenud vajadus hambaraviteenusele isikul, kellel tekkis see osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel. Haiguste loetelu kehtestatakse samuti Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus.
Täiskasvanutele hambaravi pakkumiseks on haigekassaga lepingu sõlminud veidi vähem kui 50 teenuseosutajat, kokku on Eestis aga umbes 550 hambaraviteenuse tegevusloa omanikku.
Haigekassa edastas eelmisel nädalal kõikidele hambaarstide kirja, milles tuvustas 1. juulist kehtima hakkava täiskasvanute hambaravihüvitise põhimõtteid ning tegi ettepaneku koostööks ravikindlustatud inimestele hambaraviteenuste osutamisel.
Eesti Hambaarstide Liit on valmis haigekassale kasvõi kohtuvaidluste abil tõestama, et nende arvutatud hambaravi piirhinnad ja selle arvutamise metoodika on hambaarstidele sobimatud.
Tallinna abilinnapea Merike Martinson pöördub terviseministri poole palvega rahastada sügava vaimupuudega inimeste üldanesteesiaga hambaravi täielikult haigekassa vahenditest.