2016. a. saadeti ravimiametile 257 kõrvaltoime teatist Eestis ilmnenud ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta. Alates 2011. aastast on kõrvaltoimetest teatamisi olnud iga aastaga rohkem.

- Foto: Andras Kralla / Äripäev
2011. aastal anti ravimiametile teada 120 ravimi kõrvaltoimest. Sealt edasi on teatiste hulk iga aastaga suurenenud, selgub ravimiameti aastaraamatust. Seejuures oluliselt on kasvanud patsientidelt tulevate teatiste hulk: 2011. aastal laekus neilt 5 teatist, mullu 55 (43 ravimiametile, neist 3 juhul proviisori abiga, ning 12 ravimi müügiloa hoidjale). Meditsiinitöötajad teatasid mullu kõrvaltoimetest 202 juhul (101 ravimiametile, 101 ravimi müügiloa hoidjale).
Seotud lood
Ravimiametile laekus 2017. aastal 338 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 1003 võimalikku kõrvaltoimet. Enim teatisi laekus trombivastaste ravimite kohta.
Ravimiameti andmed näitavad, et soodustusega retseptiravimite maksumusest tasusid patsiendid 2016. aastal keskmiselt 30% ja haigekassa 70%.
Ravimiameti andmed näitavad, et Eestis oli 2016. aasta esimese jaanuari seisuga keskmiselt üks ravimite jaemüügikoht 2669 inimese kohta.
Rasestumisvastaste vahendite osas on naistel mitmeid erinevaid valikuid ning otsuse langetamisel on tihti oluliseks kaalukeeleks võimalikud kõrvalmõjud.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.