Worly vaatles koos kolleegidega tuhandete uuringute tulemusi, mis puudutasid rasestumisvastaste vahendite mõju vaimsele tervisele. Need sisaldasid andmeid, mis olid seotud erinevate rasestumisvastaste meetoditega, sealhulgas süstide, implantaatide ja pillidega. Lisaks sellele vaatlesid teadlased uuringutulemusi, mis käsitlesid rasestumisvastase hormoonravi mõju sünnitanud naistel, noortel ning naistel, kellel oli varem depressiooni esinenud. Kõik viisid samale järeldusele: pole piisavalt tõendeid, mis näitaksid seose esinemist rasestumisvastaste vahendite ja depressiooni vahel.
“Noortel naistel ja äsja sünnitanud emadel võib vahel esineda kõrgem depressiooni risk – mitte tingimata ravimi pärast, mida nad kasutavad, vaid põhjusel, et see risk on juba ravi alustamisel olemas,” ütles Worly. “On oluline, et nendel patsientidel oleks hea suhe oma arstiga ja tänu sellele võimalus läbida vajalik sõeluuring – olenemata kasutatava ravimi tüübist.”
Worly sõnul on patsientide mure mõistetav ning ta soovib, et naised jätkaksid avatud ja ausaid vestlusi arstidega teemal, millised variandid neile kõige paremini sobiksid.
Meediaajastu mõju
“Me elame meediaajastul, mil olukorras, kus ühel või mõnel inimesel esinevad tõsised kõrvalmõjud, võimendatakse see korraga üle kõikidele,” ütles ta. “Kõige suurem väärarvamus on seisukoht, et rasestumisvastased vahendid põhjustavad depressiooni. Enamiku patsientide puhul pole see sugugi tõsi.”
Enamik naisi on proovinud oma elu jooksul vähemalt üht rasestumisvastast meetodit.
Ameerika Ühendriikides kasutab praegu rasestumisvastaseid vahendeid peaaegu 37 miljonit naist.
67% praegustest kasutajatest on valinud mõne mittepüsiva hormoonravi meetodi, nagu näiteks suukaudsed pillid, kuid neist 30 protsenti on katkestanud ravimi kasutamise võimalike kõrvalmõjude tõttu.
Science Daily
tõlkis Kalle Klein