Foto: Scanpix/Caro

Tänasest kuni 24. jaanuarini 2018 saab esitada taotlusi projektidele, millega luuakse psüühika- või intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

Algavas taotlusvoorus toetatakse senisest enam uute, kogukonna algatusel loodud paindlike teenuste pakkumist. Uuenduskuuri läbivad nii Viljandi Haigla erihoolekandeteenuste taristu kui ka kohtumääruse alusel osutatav teenus.

„Psüühika- või intellektihäirega inimestel on oma unistused ja vajadused nagu meil kõigil. Meie kohus on luua kaasaegsed tingimused, mis võimaldavad iseseisvust, uute asjade õppimist, tööl käimist ja oma lähedastega suhtlemist – olla võrdväärne ühiskonnaliige,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Läheme ühiselamu sarnastelt lahendustelt üle kodukeskseks ning täitsa uute, kogukonnapõhiste teenuskohtade loomisega saavad inimesed, kes on seni elanud oma perekondade hoole all, edaspidi paindlikuma teenuse.“ 

Teises taotlusvoorus on kavas luua päris uusi teenusekohti nii ööpäevaringseks erihooldusteenuseks, kogukonnas elamise kui ka toetatud elamise teenusteks; ning korraldada ümber Valkla Kodu ja Viljandi Haigla erihoolekandeteenuste taristu. Kokku on teisele taotlusvoorule Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ette nähtud 11,8 miljonit eurot. 

Uusi teenusekohti luuakse nii korteritesse kui eramutesse, samuti ehitatakse spetsiaalselt erivajadusega inimeste vajaduste järgi projekteeritud peremajasid. „Ootame kogukondadest alguse saanud projekte, mis vastavad just selle kogukonna ja nende keskel elavate psüühika- või intellektihäirega inimeste vajadustele. Kõigi projektide keskmes on inimene – et tal oleks arendav keskkond ning nii temal endal kui ka ümbritsevatel inimestel hea ja turvaline elada,“ selgitas Iva. 

Eelmine taotlusvoor toimus 2016. aastal ning selle tulemusel kaasajastatakse üle Eesti 1312 erihoolekande teenuskohta, sh 201 uut kogukonnapõhist teenuskohta. Toetuse sai 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot, sh 35,8 miljonit euro Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning 3,6 miljonit eurot Eesti riigi kaasfinantseeringuna. 

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Näiteks on paika pandud, et ööpäevaringse majutusega teenusekohti võib ühes teenuseüksuses olla kuni 30 ning see peab olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks. Võrreldes varasemaga on oluliselt laiendatud võimalike arendatavate teenuste hulka ning kaotatud piirangud teenuseüksuste asukohale. Samas pööratakse projektide hindamisel enam tähelepanu teenusekohtade ligipääsetavusele ning arvestatakse teenuste piirkondlikku vajadust. 

Toetuse taotlemise info siit 

Loe lisaks, kuidas AS Hoolekandeteenustel ja nende klientidel on suurte kodude ümberkujundamisega seni läinud. 

TAUST: 

• Erinevaid erihoolekandeteenuseid osutatakse Eestis ca 5500 inimesele ja erihoolekandeteenuste järjekorras on ca 1500 inimest. Psüühilise erivajadusega inimesi on 2017. a seisuga 43 000 (st 28,5% kõikidest puudega inimestest). Psüühilise erivajadusega inimeste arvu kasv on viimaste aastate põhjal ca 5% aastas. Psüühilise erivajadusega inimesed on kogukonnaliikmed, kes suudavad kogukonnale omapoolse panuse tagasi anda, kui neile selleks võimalus pakkuda.
• Kvaliteetsem ja integreeritum teenus toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist, iseseisvust ning kodune keskkond loob parimad eeldused igapäevaseks toimetulekuks ja arenguks. Suurte, ühiselamulaadsete kodude ümberkujundamisega saavutav olulisim erinevus on pakkuda erivajadusega inimestele võimalust ise oma elu puudutavates otsustes rohkem kaasa rääkida ja teha.
• Teises taotlusvoorus on suurem osakaal uute teenusekohtade loomisel, sh toetatakse ka kogukonna algatusel tekkinud projekte ja uute paindlike teenusvormide pakkumist, nt intervallhoidu.
• Teise taotlusvooru on kavandatud vahendid uutele teenuskohtadele, sh ööpäevaringne erihooldusteenus, kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenused. Samuti on teise taotlusvooru eesmärk reorganiseerida Valkla Kodu ja Viljandi haigla senised ühiselamutüüpi hooldekodud ning luua nende asemele väiksemad, perekesksed elukohad, mis pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele väärikamaid elamistingimusi. Kohtumäärusega erihoolekandeteenuseks sobivad hooned varustatakse kaasaegsete turvameetmetega ja neis kasutatakse sobivaid arhitektuurseid lahendusi.
• Psüühilise erivajadusega inimesed vajavad spetsiaalselt kohandatud elukeskkonda, et neil oleks võimalik elada väärikat elu kodustes, mitte ühiselamu tüüpi tingimustes. See suurendab nende iseseisvat toimetulekut ning annab võimaluse senisest enam osaleda ühiskonnaelus. Uusi teenusekohti võib rajada nii korteritesse kui eramutesse, samuti võib ehitada ja renoveerida spetsiaalselt erivajadusega inimeste vajadusi arvestavalt projekteeritud korter- ja peremaju.
• Erihoolekandeteenust saava inimese jaoks on väga oluline, et ta saaks ise maksimaalselt oma igapäevaelu tegevustesse panustada. Seejuures juhendatakse ja aidatakse teda tema vajaduste ning eesmärkide kohaselt. Uus keskkond ja oluliselt parem ligipääs avalikele teenustele ning kogukonnas pakutavatele võimalustele lihtsustab psüühilise erivajadusega inimeste elu suurel määral ja annab võimaluse märksa sisukamaks eluks. Erivajadusega inimestele avanevad paremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks, aga ka osalemiseks kogukondlikes tegevustes, kultuuri- ja spordiüritustel.
• 2020. aastaks loob Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel psüühilise erivajadusega inimestele kodusemad ja paremad elutingimused. Erihoolekande reorganiseerimise projektidele saab ERF toetust taotleda avatud  taotlusvoorudes. EL eelarveperioodil 2014 – 2020 viiakse läbi kaks taotlusvooru.
• Esimese taotlusvooru kogemus näitab ilmekalt, kuidas psüühilise erivajadusega inimesed leidsid endale tegevusjuhendajate abiga tööd, tegevust ja arendasid oma oskuseid igapäevase eluga toimetulekuks.
• Esimene taotlusvoor toimus 2016. aastal. Selle tulemusel toetati 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot sh 35,8 miljonit euro ERF-i vahenditest ning 3,6 miljonit eurot Eesti riigi kaasfinantseeringuna. Projektides kaasajastati teenusekohti üle  Eesti, sh 201 uut kogukonnapõhist teenuskohta.