Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haiglates on meditsiinieksport jäänud tagaplaanile
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla esindajad ütlevad, et nende haiglas keskendutakse kohaliku patsiendi ravimisele ning välispatsiente teenindatakse pigem vähe.
„Viimastel aastatel me pole teinud aktiivset tööd tervishoiuteenuste ekspordi arendamisel. Varem on meie juurde jõudnud eelkõige Venemaa kodanikud. Medicine Estonia klaster on peamiselt andnud võimaluse meie arstidel teha koostööd teiste riikide arstidega ja jagada kogemusi,“ selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet. Ta lisas, et tehnoloogilise innovatsiooni toeks võtab haigla aktiivselt osa Connected Health klastri tegevustest.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumil ei ole tegevuskavas meditsiiniteenuste ekspordi edendamisega seotud teemasid ning me ei kavanda tegevusi ka lähiaastatel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.
Euroopa Komisjoni koostatud aruandest selgub, et patsientide piiriülene liikumine toimub peamiselt naaberriikide vahel. Sama trendi kinnitab Eesti statistika.
Veebruaris lõppes üle kahe aasta kestnud suur koostööprojekt, millega arendati Eesti idanaabrite tervishoiusektorit.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele