Seadus sunnib valima säästuarsti
Meditsiiniuudiste küsimusele, mida muudab haigekassa otsus suunata järgmisel aastal täiskasvanute hambaravisse 2,4 miljonit lisaeurot, vastas Eesti Hambaarstide Liidu juht Marek Vink.
Marek Vink: "Hambaarstide mure ei ole selles, kui suur on hüvitise määr. Põhilised probleemid on, et seadusega on surutud patsient loobuma oma õigusest valida endale ise arst; et patsient peab edaspidi toetuse saamiseks minema vaid odavale ja minimaalsele teenusele orienteeritud arsti juurde; et selliseid motiive luues loob riik eraldi odavama hambaraviteenuse, kus tuleb riikliku dotatsiooni saamiseks säästa teadmiste, tehnika, hügieeni ja ravikvaliteedi arvelt.
Täiskasvanute hambaravihüvitisel on ka sisulisi, mitte ainult korralduslikke probleeme - me teame, et 90% suuõõne tervisest on kinni ennetusest ning ka proaktiivsest ravist. Täiskasvanute hambaravihüvitist kasutatakse hetkel sisuliselt ainult hambatäidiste panemiseks. Kui riik seab motivatsioonitasu kehtestades eesmärgiks ainult visiitide arvu, selle asemel, et tähtsustada patsientidele osutatava teenuse kvaliteeti ja haiguse olemuse ravimist, tuleb kogu lähenemist täiskasvanute hambaravihüvitisele muuta.
Oluline oleks lõpuks jõuda olukorrani, kus Haigekassa ettekujutus sellest, kuidas kujunevad hambaraviteenuste hinnad, millistest konkreetsetest komponentidest see koosneb, kattuks tegelikkusega. Oht on sarnaselt muu eratervishoiu ja Haigekassa suhetega sattuda seisu, kus Haigekassa bürokraatlik hambaraviteenuste nomenklatuur, kuhu teenuseosutajad peavad oma hindu sobitama, ei kattu tegelikkusega."
