Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TÜ teadlased hakkavad atoopilise dermatiidi tekkepõhjuseid uurima
Taani fond Leo Foundation toetab Tartu ülikooli teadlasi 220 000 euroga, et laboriuuringute abil leida üha sagedamini esineva atoopilise dermatiidi tekkimise põhjuseid.
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mis on paljudel juhtudel allergilise iseloomuga, kuid mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Projektis osalevad teadlased soovivad uurida, kuidas spetsiifilised väikesed RNA-molekulid, mida tuntakse mikroRNA-de nime all, mõjutavad atoopilise dermatiidi tekkimise esmaseid molekulaarseid sündmusi.
Seotud lood
Pediaatrilist atoopilist dermatiiti ravitakse enamasti kortikosteroididega, kuid on ka teisi ravimeid.
Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing on välja kuulutanud konkursi aunimetustele „Aasta akadeemiline naisteadlane” ja „Aasta akadeemiline noor naisteadlane”.
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestle terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele