Novembris Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja pooltuuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko tellitud uuring ei anna olukorrast tegelikku pilti, kuna sellele ei saanud vastata kõik proviisorid.

- Benu tegevjuht Kaidi Kelt
- Foto: ÄP/Raul Mee
Benu 80 apteegis töötab 146 proviisorit. Küsimustik saabus 37sse apteeki, mis tähendab, et enam kui pooltel apteekidel puudus vastamise võimalus täiesti. Ainult kuuel juhul said proviisorid küsimustiku ka oma isiklikku postkasti. arvates enamuse illusiooni loomiseks omandipiirangu toetajate hulka need 54% vastanutest, kes ütlesid, et "proviisor võiks olla omanik, kui ta seda soovib". Seisukoht, et proviisor võib soovi korral olla apteegi omanik on väga mõistlik, kuid sellest ei järeldu vastaja toetus omandipiirangutele. Lisaks on regulatsioon proviisoritel alati võimaldanud omanik olla ning soovijad on seda ka teinud.
Seotud lood
Novembris tellisid Eesti Apteekrite Liit (EAL) ja Eesti Proviisorite Koda (EPK) uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko uuringu, et saada aru, kuidas apteekrid tegelikult omandipiirangusse suhtuvad. Lisaks viisid EAL ja EPK läbi rea kohtumisi apteekide juhatajatega üle kogu Eesti.
Sel kevadel hakati esimesi apteegilitsentse formaalselt proviisoritele ümber registreerima.
Kaks-kolm aastat tagasi kehtestatud apteekide omandipiirangud on kiirustades ja mõjuanalüüsita seadustatud eksitus, mis tuleb parandada enne, kui üleminekuperiood 2020. aasta kevadel lõpule jõuab.
Sotsiaalministeerium tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku tõsta proviisorite õppesse vastu võetavate üliõpilaste arvu.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.