Foto: ÄP/Raul Mee

Novembris Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja pooltuuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko tellitud uuring ei anna olukorrast tegelikku pilti, kuna sellele ei saanud vastata kõik proviisorid.

Benu 80 apteegis töötab 146 proviisorit. Küsimustik saabus 37sse apteeki, mis tähendab, et enam kui pooltel apteekidel puudus vastamise võimalus täiesti. Ainult kuuel juhul said proviisorid küsimustiku ka oma isiklikku postkasti.

Küsitluse metoodika suurim probleem oli see, et igast apteegist sai sellele vastata ainult üks inimene, isegi kui apteegis töötab 4-5 proviisorit. Mis tähendab seda, et arvesse läks ainult esimesena kirja avanud proviisori arvamus. Sageli loeb apteegi postkasti juhataja, kellede hulgas on eelduslikult rohkem ettevõtlikke inimesi, mistõttu ei saa küsitluse tulemusi laiendada kogu proviisorkonnale.

Esines ka juhtumeid, kus proviisorite asemel vastasid küsimustele hoopis farmatseudid, kellel ei võimalda regulatsioon apteegi omanikuks hakata. Samuti tuli korduvalt ette tehnilisi probleeme, mis ei võimaldanud küsitlusele vastuseid anda. Näiteks viimasest küsimusest vastamist alustanud proviisorile teatas süsteem, et tänud vastamast ja lõpetas vastuste andmise võimaluse.

Koda teeb küsitluse tulemusi tõlgendades meelevaldse järelduse, et "enamus proviisoreid siiski omandipiirangut pooldab" arvates enamuse illusiooni loomiseks omandipiirangu toetajate hulka need 54% vastanutest, kes ütlesid, et "proviisor võiks olla omanik, kui ta seda soovib". Seisukoht, et proviisor võib soovi korral olla apteegi omanik on väga mõistlik, kuid sellest ei järeldu vastaja toetus omandipiirangutele. Lisaks on regulatsioon proviisoritel alati võimaldanud omanik olla ning soovijad on seda ka teinud.

Tuginedes Proviisorite Koja poolt valikuliselt avaldatud küsitlustulemuste kokkuvõttele leidis koda 226-st küsitlusele vastanu hulgast kõigest 70 proviisorit, kelle arvates peaks apteegi omanik olema proviisor ise ja kellel on valmidus ka ise omaniku positsioonil olla. Seda on isegi vähem kui proviisorite kojal liikmeid, kelle kontaktid on kojal olemas ja kes eelduslikult said ka kõik võimaluse küsitlusele vastata.

Seega ei saa kõike eeltoodut arvesse võttes jõuda kuidagi järelduseni, et küsitluse tulemusi võiks ekstrapoleerida kogu Eesti ligi tuhandeliikmelisele proviisorkonnale. Pigem on lõpptulemus isegi oodatust kehvem, sest isegi kallutatud valimi pealt ei andnud küsitlus selget toetust omandipiirangutele ega näidanud vajalikul hulgal proviisorite olemasolu, kes oleks valmis võtma ettevõtjariski.