Autor: Violetta Riidas • 9. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TÜ anestesioloogia ja intensiivravi professor, kliinilise meditsiini instituudi juhataja ning TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf ning TÜ kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur Annika Reintam Blaser said preemia arstiteaduse alal teadus- ja arendustöö “Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel” eest.TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaani pofessor Margus Lemberi sõnul on Strakopfi ja Reintam Blaseri läbiviidud uuringud olulised nii rahvusvahelises kui Eesti kontekstis: “Starkopfi ja Reintam Blaseri teadusuuringute tulemusena on oluliselt täienenud arusaam seedetrakti patofüsioloogiast kriitilises seisundis haigetel ning vastavasisuline kliiniline praktika on leidnud rakendust kogu maailmas. Professor Starkopfi juhendamisel on loodud tugev ja rahvusvaheliselt tuntud teadusgrupp ning oma isikliku eeskujuga on ta olnud ja on ka edasi suureks eeskujuks tulevastele arstidele ja arstiteadlastele.“Joel Starkopfi teadusuuringute teemadeks on seedetrakti puudulikkus, südamelihase eelkohastumus ning antibiootikumide farmakokineetika intensiivravi haigetel. Ta on juhendanud seitset doktoritööd ning avaldanud autorina 77 eelretsenseeritavat teadusartiklit.Annika Reintam Blaser töötab lisaks ülikoolile ka intensiivraviarstina Lucerni haiglas Šveitsis. Ta on ülemaailmse teadusorganisatsiooni The Abdominal Compartment Society eestseisuse liige ja kliiniliste uuringute töögrupi juht ning juhib töögruppi Euroopa Intensiivravi Seltsis (Working Group on Gastrointestinal Function). Ta on avaldanud autorina 40 eelretsenseeritavat artiklit. Uurimistsükkel seedetrakti puudulikkusest sai alguse tema doktoritööst, mille käigus käivitati intensiivravihaigete andmebaas, mis tänaseks sisaldab igapäevaselt dokumenteerituna andmeid üle 3000 intensiivravihaige kohta ja on senini üks väheseid nii detailselt seedetrakti sümptomeid kajastavaid andmebaase maailmas.Tulevikueesmärgiks on teadlased seadnud seedetrakti düsfunktsiooni rolli täpsustamise hulgiorganpuudulikkuses, vastava hindamissüsteemi täiustamise, valideerimise ja juurutamise.Parimate teadustööde eest anti kokku välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.