Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Terase: riik käitub sõnamurjdalikult
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase, et kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, siis rikub ta sellega põhiseadust.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase
Foto: Raul Mee
Tanel Terase pöördus Eesti Apteekide Ühenduse nimel tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses mitte-proviisorist apteekide omanike omanduses olevate haruapteekide restruktureerimise keelu ja sulgemise kohustusega 9. juunil 2019. aastal.
Novembris tellisid Eesti Apteekrite Liit (EAL) ja Eesti Proviisorite Koda (EPK) uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko uuringu, et saada aru, kuidas apteekrid tegelikult omandipiirangusse suhtuvad. Lisaks viisid EAL ja EPK läbi rea kohtumisi apteekide juhatajatega üle kogu Eesti.
Riigikogu keskerakondlasest liige Jaanus Karilaid esitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile haruapteekide saatust puudutavad kirjalikud küsimused.
Apteekide omandipiirangud jõustuvad 2020. aasta kevadel ja selleks ajaks peaks heitlus paragrahvidest rapiiridega lõppenud olema. Kas see kestab tõesti seaduse jõustumise kuupäevani 1. aprillil või võetakse edasikaebamiste näol lisaaeg – ei tea. Eks paistab.