Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haruapteekide vaidlusse liitus keskpoliitik
Karilaid kirjutab oma küsimuses, et 2014 aasta juunis kehtima hakanud seaduse sätete osas ei ole ministeerium andnud siiamaani omapoolset sisulist käsitlust, mil viisil muudatusi rakendada kavatsetakse.
Seotud lood
Ravimiameti andmed näitavad, et Eestis oli 2016. aasta esimese jaanuari seisuga keskmiselt üks ravimite jaemüügikoht 2669 inimese kohta.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase, et kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, siis rikub ta sellega põhiseadust.
Apteekide omandipiirangud jõustuvad 2020. aasta kevadel ja selleks ajaks peaks heitlus paragrahvidest rapiiridega lõppenud olema. Kas see kestab tõesti seaduse jõustumise kuupäevani 1. aprillil või võetakse edasikaebamiste näol lisaaeg – ei tea. Eks paistab.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Monika Haukanõmm ütles ravimiseminaril apteegireformist kõneldes, et Eestil on vaja ühiskondliku kokkulepet, millist apteegiteenust me tahame ja kuidas seda saame.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele