Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravi peab olema kättesaadavam kui uus sõltuvusaine
Eestis on vaja oluliselt suurendada uimastisõltlastele pakutavaid tervishoiuteenuseid ning tagada see, et abivajajad nendeni ka jõuaksid.
„Möödunud aastal, kui politseil õnnestus Eesti turult praktiliselt kogu fentanüül konfiskeerida, ei toonud see kaasa ravile pöördunud sõltlaste arvu suurenemist. Meie eesmärk on tekitada seis, kus inimesel on lihtsam saada ravi kui hakata uut sõltuvusainet otsima,“ ütles siseminister Andres Anvelt.
Seotud lood
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatria resident meditsiinidoktor Ants Kask pidas Eesti Arstide Päevadel 2016 ettekande sõltuvushäirete mitmetahulisusest ja peatus põhjalikumalt ka kanepisõltuvusel.
Psühhiaater Andres Lehtemets toob välja lahenduseta teema, mida arutati juba alkoholi tarvitamise häirega isikute ravijuhendi koostamisel kaks aastat tagasi, aga millele endiselt head vastust ei ole.
Miks on 90% patsientidest ravimata ajastul, mil suudetakse teha pilte ajurakkude tegevusest?
Eestis on hinnanguliselt kolmandik täiskasvanutest alkoholi liigtarvitajad, kirjutab TAI ekspert Jane Alop.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele