Õiguskantsler andis hinnangu apteegireformile
Tamro juhid pöördusid õiguskantsleri poole, et viimane hindaks apteegiturul välja kujunenud olukorda ja apteegireformi.
Õiguskantsler vastas Tamro juhtidele, et olles analüüsinud seadusi, Eesti ja Euroopa Liidu kohtu lahendeid, seaduseelnõude seletuskirju, muid menetlusmaterjale ning teiste riikide apteegituru regulatsioone, leiab ta siiski, et Riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire.
"Riigil on kohustus kaitsta inimeste tervist. Apteegiteenus on osa tervishoiusektorist, mis pole päris tavapärane majandustegevus. Eesti rahvaarv on väike ja asustustihedus madal, seega on elujõulise apteegituru, tugeva konkurentsi ja mõistliku hinnaga ravimite kättesaadavuse üheaegne tagamine keeruline. Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on Riigikogu otsustada.
Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike. Riigikogu soovis jae- ja hulgimüüjate seotuse keelu ning proviisori enamusosaluse nõudega toetada konkurentsi, proviisorite ärilist sõltumatust ja nende kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Kas apteegituru ümberkorralduse tulemusel saavutatakse seatud eesmärgid, on praegu võimatu ette öelda.
Selge on see, et riigil tuleb kindlustada uutest reeglitest kinnipidamine, mh välistada hulgimüüjate varjatud osalus ja sisuline mõju proviisorapteekides. Kõik turuosalised peavad saama tegutseda ausalt.
Leian, et 2014 ja 2015 otsustatud apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega. Proviisorapteekidele on uute reeglite järgi juba tegevuslubasid välja antud. Äriühingu osaluse omandamiseks ja võõrandamiseks vajalikud normid on Eesti õiguskorras olemas, seega ei saa ka rakendussätete puudumist põhiseadusevastaseks pidada. Sageli selleteemalistes väitlustes kõlanud sundvõõrandamine ei ole apteegireformi läbiviimiseks vajalik ega ette nähtud.
Kokkuvõttes tõden, et ettevõetud reform on ulatuslik ja sellega kohanemine koormav. Põhjuseks pole aga niivõrd õiguslikud probleemid, vaid väljakujunenud turuolukord. Selle muutmine ongi reformi eesmärk. Leian, et seatud piirangud on eesmärgipärased, neid ei saa pidada meelevaldseks ning olemasolev õiguskord võimaldab vajalikud muudatused ellu viia. RavS § 41 lg-d 2?6 ja § 42 lg 5 on seega põhiseadusega kooskõlas."
