Esimesed mikroorganismid elasid maakeral juba ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ja evolutsioonis asustasid ka kõrgemaid elusorganisme. Seega on inimene tulnud elama mikroobide planeedile, mitte vastupidi.

- Eakatel on rohkem kaitsvate omadustega baktereid.
- Foto: Andras Kralla / ÄP
Inimestega koos elavaid mikroobikooslusi nimetatakse normaalseks mikrobiootaks ehk mikroflooraks. Meie organismis on ligi 2 kg mikroobimassi, millest enamik asub soolestikus, väiksemad hulgad suus, suguteedes, hingamisteedes ja nahal. Normaalne mikrobioota mõjutab oluliselt meie tervist – treenib immuunsüsteemi, reguleerib ainevahetust ning toodab meile vajalikke aineid (aminohappeid, vitamiine).
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.