Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni
Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, lepiti kokku reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia (RESi) läbirääkimistel.
“Mul on tõeliselt hea meel, et kauaoodatud Ida-Virumaa keskhaigla rekonstrueerimise viimane etapp saab riigi ja haigla koostöös lõpuks tehtud,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Olen alati öelnud, et Ida-Virumaa vajab riigilt erilist tähelepanu ja täiendavat arengutuge. Otsus toetada haigla ehitust on reaalne samm selle kinnituseks.”
Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas. Eelmisel aastal eraldas riik 0,8 miljonit eurot teise etapi projekteerimistöödeks. Esimese etapi ehitustööd lõpetati 2013. aastal.
Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on ühe Eesti suurima haiglaga. "Nüüdisajastatud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt," lisas Ossinovski.
Haiglavõrgu arengukavas seati juba 2003. aastal prioriteediks Kirde-Eestisse keskhaigla väljaehitamine ja investeeringuid on oodatud pikka aega. Keerulisema sotsiaalmajandusliku olukorra ning tööstuse negatiivse mõju tõttu elukeskkonnale, on piirkond ka tervisenäitajate poolest kehvemas positsioonis.
"RESi läbirääkimiste raames otsustati suunata täiendavalt 15 miljonit eurot eurovahendeid haiglate investeeringuteks, et oleks võimalik Ida-Viru Keskhaigla ehitustööde II etapp ära teha," lisas minister.
Lisaks aktiivravi hoone teisele ehitusetapile, rajab Ida-Viru Keskhaigla samal perioodil Euroopa Regionaalarengu Fondi toel uue, kaheksa perearstiga Ahtme esmatasandi tervisekeskuse ning neljateistkümne perearstiga Järve esmatasandi tervisekeskuse Kohtla-Järvel.
Taustainfo:
- Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
- Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
- Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
- Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.
- Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.
