Foto: ITK

Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskus sai järgnevaks kolmeks aastaks rahvusvahelise akrediteeringu AOspine Keskusena ja kuulub nüüd ühena kolmest Skandinaavia ja Baltikumi keskustest rahvusvaheliste õppebaaside hulka maailmas.

"See ei olegi nagu samm edasi, pigem vahekokkuvõte," jäi ITK lülisambakirurgia keskuse juhataja Taavi Toomela tagasihoidlikuks. "Üks lehekülg elus, mida ei oleks arvanudki, et tuleb."

Sertifikaat tähendab, et edaspidi võivad ITKsse tulla kirurgid üle maailma õppima. "Meie õpetame kirurge, kuidas planeerida lõikust, millisele haigele valida milline metoodika – see tähendab ühtlasi, et meil on siin kasutada kõik kaasaegsed metoodikad ja me oskame ise ka neid kasutada. Lisaks peab oskama käsitleda tüsistusi, kokkuvõtvalt ongi see kompleksse lahenduse pakkumise võimekus."

AOspine’i kuuluvad tuntud keskused ja kirurgid, kelle juures iga noor arst soovib end täiendada ja sertifikaadi väljaandmist kaalutakse väga põhjalikult. "Oleme üle 10 aasta selles organisatsioonis osalenud ja meid on usaldatud niipalju, et meil on võimalik hakata lülisambakirurge koolitama," ütles Toomela, lisades, et Skandinaavias ja Baltikumis on nüüdsest kolm võrgustikku kuuluvat õppebaasi – Tallinnas, Tamperes ja Uppsalas.

Keskuse proovilepanek

AOspine on organisatsioon, mis ühendab tuhandeid lülisambakirurge ja selle põhiidee on lülisambakirurgia kui eriala arendamine kõikides vanusegruppides ja haiguse gruppides. Eesmärk on elukvaliteedi taastamine: et arst valiks õigele haigele õige uuringu. Akrediteeringu saamiseks peab keskus täitma kindlad kriteeriumid: keskuses peab olema teatud arv lülisambakirurge, peab tegema üle 300 protseduuri aastas, lisaks oma igapäevasele tööle osaletakse seminaridel, loengute pidamisel ja teiste kirurgide harimisel.

"Seminarid ja koolitused annavad võimaluse olla kursis, mis maailmas sel erialal toimub. Ka õpetamine on üks viis ise õppimiseks," tõi Toomela välja organisatsiooni töös osalemise plusse.

"Organisatsiooniga liitusime, mitte akrediteeringu saamise pärast, vaid enda harimise pärast. Esimesel AOSpine koolitusel osalesin  17 aastat tagasi 2001. aastal Sloveenias Bledis, esimene ettekanne 2008 ja esimese kursuse viisin ise läbi viis aastat tagasi," meenutas ta.

Kuigi akrediteering ei olnud eesmärk, oli see keskuse jaoks proovile panek. "Tahtsime näha, kas suudame kriteeriumid täita. Alati ei pea end kellegagi võrdlema, aga see andis hea tagasiside, et asjad kodus on korras ja ka kolleegid välismaalt hindavad meie tehtud tööd kõrgelt. Kindlasti tähendab see ka suuremat vastutust, nii lülisambakirurgidele kui ka haiglale, sest kõik reeglid, kuidas stipendiaate koolitada on rangelt paigas," rääkis Toomela.

Maailmatasemel abi patsiendile

Tagasiside põhjal tundub lülisambakirurgia keskuse juhatajale, et keskus on õigel teel. "Lülisambakirurgia võib minna väga äärmustesse, sest turg pakub kogu aeg meeletult igasugu arendusi, meie oleme heas mõttes konservatiivsed – põhimetoodikad ja lähenemised on meil kindlat paigas, esindame teaduspõhist käsitlust. Samas võtame ka kaalutletult uusi asju juurde," rääkis Taavi Toomela.

Patsiendile rahvusvahelise akrediteeringu saamine otseselt midagi juurde ei anna, kuid kindlustunnet, et ka Eestis saab maailmatasemel abi, ikka. "Patsiendile võiks see tõesti tähendada, et ju me oleme oma asjad niimoodi selgeks saanud - kui meid usaldatakse rahvusvaheliselt ja usaldatakse ka teiste riikide arste õpetama – ju siis selle asjal võiks olla hea maik küljes," jätkas Toomela.

Millal võiks ITKs kohata esimest mujalt riigist tulnud lülisambakirurgi, kes on siia end koolitama tulnud? "Kevadeti tehakse stipendiumiavaldused, organisatsioon vaatab üle ja jagab siis keskuste vahel. Meil on küll tulnud otse ühe arsti poolt sooviavaldus, aga organisatsiooni kaudu võtab see veel aega. Eks järgmised aastad näitavad," ütles keskuse juhataja.