Terviseandmete kvaliteedi tähtsusest personaalmeditsiini digitaalsetes rakendustes rääkis tänasel Meditsiiniuudiste poolt korraldatud konverentsil Ateroskleroos - seosed ja tagajärjed ITK radioloog Peeter Ross, kes töötab ühtlasi ka Tallinna Tehnikaülikoolis.

Otsustustugi muutub arsti töö intensiivsuse juures üha olulisemaks. Meil on olemas terviseandmete infosüsteem TIS, kuhu jooksevad kokku erinevad dokumendid ja üha rohkem ka e-saatekirja ning e-konsultatsiooni andmeid. Samuti ravimite koostoimeregister ja nüüd on Tallinnas liitunud ka e-kiirabi. Patsiendile on saadav ka tervisetõendi deklaratsioon, mida ta saab ise täita. Epirkriis või saatekiri läheb TISi automaatselt, pildid omaette andmebaasi, arved haigekassasse.

Seega TISiga on seotud erinevad andmebaasid. Mis on Eestis väga huvitav, nendele samadele dokumentidele, mis on TISis, on ka igal inimesel endal juurdepääs.

Statistikast ülevaadet tehes võib öelda, et TISi saadetakse üha rohkem dokumente, kuigi viimasel ajal nende hulk märkimisväärselt ei tõuse. Suurt tõusu on näidanud aga päringud. Kui algusaegadel tehti arstide poolt keskmiselt 6000-7000 päringut kuus, siis praegu juba 2 miljonit. Minu jaoks on väga suureks üllatuseks see, et ka patsiendid vaatavad patsiendiportaali kaudu oma andmeid pea sama palju kui arstid. Suurima hüppe tegi patsientide huvi siis, kui patsientidele avati vaatamiseks ka haigekassa arved.

Tulevikumeditsiini üks olulisemaid märksõnu on personaalmeditsiin, milles pannakse väga suurt rõhku ennetusele. Väga oluliseks töövahendiks selle juures on otsustustugi, mis omakorda eeldab, et õiged andmed pannakse õigesse konteksti. Väga oluline on andmete kvaliteet, sest ilma kvaliteetsete andmeteta ei saa ka arvuti teha mingit otsust.

Esimene riiklikult toimuv otsustustugi Eestis on ravimite koostoimeregister. Süsteem tugineb järelpäringul, millega küsitakse andmebaasist, kas inimesel on mõni kehtiv retsept. Kui on, siis saadetakse uue ja varem väljakirjutatud toimeaine nimed keskusesse, et näha, kas on koostoimeid. See on näide, kuidas on võimalik üles ehitada lihtne teenus.

Kas sama lihtsalt saaks rakendada ka teisi otsutustugesid? Vaatasime, kas näiteks Soomes kasutatavad otsustustoed töötaksid ka Eestis. Kasutasime 16 algoritmi ja neist pooled olid täiesti ilma tulemuseta, sest muutujad, mida algoritm arvestab, ei ole Eestis srtruktureeritult alati olemas. Isegi nii lihtne number nagu kehakaal, on kirjas vabas vormis. Seega ei hakka algoritm tööle, kui näiteks viiest andmest kolm on struktureerimata.

Eesti populatsioonipõhiselt on neid tugesid väga kallis arendada, seega saab mõelda rahvusvaheliste lahenduste ostmise peale mõelda. Kindlasti eeldab see aga tervise- ja meditsiiniandmete kvaliteedi parandamist.

Soovitused:
* personaalmeditsiin – geeniandmed tuleb standardiseerida ja tuua geenivaramust TISi;
*kokku tuleb leppida andmemudel, et me koguksime andmeid sarnase struktuuri järgi;
* tuua arsti töölauale inimese terviseseisundi kokkuvõte (vaja oleks ka võimlust neid andmeid manuaalselt sisestada).