Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pooled eestlased ei taju puukentsefaliidi haigestumise ohtu
Euroopa riikidest on Eesti hinnatud kõrgeima puukentsefaliidi haigestumise riskiga riikide hulka, mistõttu soovitab terviseamet kõigil Eesti püsielanikel end vaktsineerida.
Seotud lood
Ehkki ametlikult loetakse puugihooaja alguseks kevadet ja lõpuks sügist, siis puugioht kestab siiski edasi. Seega tasub ka vaktsineerimist alustada juba sügisel. Kas puuke peab kartma ka sügiskuudel? Kommenteerib terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Terviseameti statistika näitab, et puukborrelioosi ja entsefaliidi diagnoose on tänavu esimesel poolaastal diagnoositud rohkem kui eelneval viiel aastal sama ajaga.
Terviseameti immuniseerimisülevaate järgi kasvas tänavu II kvartalis vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu.
Statistika näitab, et puukentsefaliidi vastu ei vaktsineeri end paraku sageli ka need inimesed, kellel on töö tõttu pidev nakatumise oht.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele