Foto: Terje Lepp

Nüüdseks kuu aega haiglavõrgu arengukavasse kuulunud Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe ütleb, et haigla liitmine HVAsse on olnud üks tema peamisi eesmärke.

Mida haiglavõrguga liitumine HNRK-le tähendab? Mis võiks nt 3 peamist plussi olla selle sammu realiseerudes?

Haiglavõrguga liitumine peaks tagama senisest jätkusuutlikuma rahastuse, tooma kaasa senisest pikema lepinguperioodi ning looma eeldused vajalike investeeringute tegemiseks.

Kas see algatus liita HNRK haiglavõrguga tuli teie keskuse poolt või ikkagi pigem ministeeriumi poolt?

See on olnud minu üheks peamiseks eesmärgiks sel perioodil kui ma HNRK-d juhtinud olen. Olen püüdnud järjepidevalt seda mõtet tervishoiu valdkonna juhtidele tutvustada. Otsus on sündinud tänu heale koostööle Sotsiaalministeeriumiga ja peamiste partneritega. Kuid peamine argument HNRK haiglavõrgu arengukavasse lisamiseks on siiski kvaliteetselt osutatud teenused ja patsiendikeskne lähenemine. Samuti võimekus kogu Eesti taastusravi valdkonda vedada.

Millised uued kohustused Teil selle muudatuse tõttu tekivad? Kui palju te töökorraldust muutma peate?

Olulisi uusi kohustusi ei tule, kuid mõne aruande esitamise sagedus muutub. Samuti tuleb arengukava üle vaadata, kuid seda oleksime pidanud sel aastal muidu ka tegema. Töökorralduslikke muudatusi pole vaja teha, sest teenuste osutamine on niigi piisava põhjalikkusega läbi mõeldud.

Mis ajast HNRK täpsemalt haiglavõrgu osa on?

29. märtsil vastu võetud vabariigi valitsuse määrus jõustus 7. aprillil 2018. Seega on HNRK praegu üks haiglavõrgu haiglatest.

Haiglavõrgu arengukava muudeti määrusega tähtajatuks. Kuidas te sellesse muudatusse suhtute - tundub see otsus Teile kui ravikeskuse juhile mõistlik?

Minu hinnangul on see mõistlik sest riiklikus mõttes võimaldab see tagada kogu sektori järjepideva arengu. Liiga sage haiglavõrku kuuluvate organisatsioonide muutmine muudaks riikliku haiglavõrgu olemuse sisuliselt mõttetuks ja võiks põhjustada pigem teenuse osutajatele ebakindlust ja teenuse tarbijatele ka usaldamatust.

Kuidas Teie seda näete, kas haiglavõrku võiks mahtuda veel mõni haigla – milline see olla võiks?

Sellele küsimusele ei ole mina õige vastama. Küll olen ma veendunud, et kvaliteetseid tervishoiuteenuseid osutatakse Eestis ka väljaspool haiglavõrku, kuid kas need on riiklikult nii olulised ja erilised et need organisatsioonid peaksid kuuluma riiklikusse haiglavõrku jäägu ikka tervishoiu poliitika juhtijate otsustada.

Loe haiglavõrgu teemal ka 15. mai Meditsiiniuudiste paberlehest