Foto: Scanpix

Seoses leetrijuhtudega Saaremaal saatis sotsiaalministeerium kooskõlatusringile riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega luuakse võimalus nakkushaigetega kontaktis olnud inimestele riigi poolt tasuta vaktsiini pakkumiseks. Muudatus võimaldab kasutada olemasolevaid vaktsiinivarusid epideemia tekkimise ohu kiireks kõrvaldamiseks.

„Hiljutised Saaremaal diagnoositud leetrijuhtumid on murettekitavad, sest tegu ei ole enam välisriigist sissetoodud nakkuse, vaid selle kohaliku levikuga. Et vaktsineerimine on vähenenud, siis on tekkinud olukord, kus tänu vaktsineerimisele varasemalt riigist tõrjutud haigus on siin taas levima hakanud,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Muudatusega võimaldame tasuta vaktsineerimist leetrihaigetega kontaktis olnud inimestele. Loodame, et kiire reageerimine aitab haiguse edasisele levikule piiri panna.“

Immuniseerimiskava muudatus näeb ette, et vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral on terviseametil võimalik kasutada olemasolevaid vaktsiinivarusid, et tasuta vaktsineerida haigusest ohustatud ehk nakkusekandjaga kontaktis olnud inimesi, sõltumata vanusest. Tavaolukorras on immuniseerimiskava vaktsiinid täiskasvanutele tasulised.

Muudatuse vajaduse tingis eelkõige leetrite levik Eestis, kuid tulevikus võimaldab see põhjendatud juhtudel nakkusohus olevaid inimesi tasuta vaktsineerida ka teiste vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral. Nakkushaiguse epideemilise leviku ohtu hindab terviseamet, kes teeb kindlaks nakkushaigega kontaktis olnud inimesed ning vajadusel ka ettepaneku vaktsiinivarude kasutuselevõtuks.

Muudatused ka luuüdi siirdamisega seoses

Määruse teise muudatusega võimaldatakse luuüdi siirdamise patsientidele siirdamise järgselt revaktsineerimist riigieelarvest immuniseerimiskava vaktsiinidega. Luuüdi siirdamise näidustusega patsiente on aastas 20-30. Muudatusega tagatakse, et luuüdi siirdamise läbinud inimene ei jää enam vaktsiini hinna või vaktsiini kättesaadavuse raskuste tõttu vaktsineerimata.

Eelnõu menetletakse kiireloomuliselt leetrite epideemilise leviku ohu tõttu ja edasise leviku tõkestamiseks. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks terviseametile, ravimiametile, Eesti Haigekassale, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule.

Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras.

Taust:

• Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi vastavalt vaktsineerimiskavale kahe MMR (leetrid, mumps ja punetised) vaktsiinidoosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat.
• Kui laps on mingil põhjusel jäänud seni vaktsineerimata, võib vaktsineerimisealaseks nõustamiseks alati pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.
• Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta,  soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
• Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks tuleb leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel võtta viivitamatult ühendust oma perearstiga.
• Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.