Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõeldes halvimale, mis juhtuda võib
Kui valmis on Eesti tervishoiusüsteem selleks, et tekib ootamatu sõjaolukord või leiab aset kohutav terroriakt? Hädaolukorraks ettevalmistumine on ametnikel ja meedikutel praegu täies hoos.
Kuigi mõelda tuleb ka kõige hullematele stsenaariumitele, on ehk isegi olulisem küsimus: kuidas tuleb Eesti haigla toime sellega, kui seda tabab ulatuslik elektrikatkestus? See võib juhtuda ka rahuajal. Aga kui elektrikatkestus tabab hoopis ettevõtet, mis varustab haiglat soojusenergia või veega? Mis saab siis, kui tekib tõrge kiirabide vedelkütusega varustamisel?
Seotud lood
Terviseamet harjutab täna ühepäevasel kriisireguleerimise õppusel Viplala terviseameti juhtivat rolli tervishoiu-alase kriisi lahendamisel ning koostööd tervishoiuasutuste ja teiste ametkondadega.
Värske määrusega luuakse kiirabi välijuhi ametikoht ning uus juhtimisstruktuur kiirabi tegevuse korraldamiseks ulatuslike pääste- ja politsei sündmuste korral.
2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12% Eesti elanikest. See tähendab, et iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese, selgub Tervise Arengu Instituudi analüüsist.
Tallinna Kiirabi koolituskeskus on katastroofi ja sõjameditsiini alast koolitust teinud päris kaua, kirjutab Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.
Riigikontrolli audit näitab, et haiglad ega kiirabi ei suuda pikemaajalise kriisi korral osutada vältimatu abi teenust, kuna sõltutakse elektrist, küttest, veest jms, mille autonoomseks tagamiseks investeeringute tegemine igal asutusel eraldi on ebamõistlikult kulukas.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele