Kui valmis on Eesti tervishoiusüsteem selleks, et tekib ootamatu sõjaolukord või leiab aset kohutav terroriakt? Hädaolukorraks ettevalmistumine on ametnikel ja meedikutel praegu täies hoos.

- Suurõppus Siil
- Foto: Kaitsevägi
Kuigi mõelda tuleb ka kõige hullematele stsenaariumitele, on ehk isegi olulisem küsimus: kuidas tuleb Eesti haigla toime sellega, kui seda tabab ulatuslik elektrikatkestus? See võib juhtuda ka rahuajal. Aga kui elektrikatkestus tabab hoopis ettevõtet, mis varustab haiglat soojusenergia või veega? Mis saab siis, kui tekib tõrge kiirabide vedelkütusega varustamisel?
Seotud lood
Terviseamet harjutab täna ühepäevasel kriisireguleerimise õppusel Viplala terviseameti juhtivat rolli tervishoiu-alase kriisi lahendamisel ning koostööd tervishoiuasutuste ja teiste ametkondadega.
Värske määrusega luuakse kiirabi välijuhi ametikoht ning uus juhtimisstruktuur kiirabi tegevuse korraldamiseks ulatuslike pääste- ja politsei sündmuste korral.
2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12% Eesti elanikest. See tähendab, et iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese, selgub Tervise Arengu Instituudi analüüsist.
Tallinna Kiirabi koolituskeskus on katastroofi ja sõjameditsiini alast koolitust teinud päris kaua, kirjutab Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.