Vigastuste ravile kulus mullu üle 43 miljoni euro
2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12% Eesti elanikest. See tähendab, et iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese, selgub Tervise Arengu Instituudi analüüsist.
Iga päev vajas arstiabi keskmiselt 436 inimest, kellest 98 olid kuni 14-aastased lapsed. Nii lapsed kui ka täiskasvanud said ligi pooltel juhtudest viga kukkumise tagajärjel.
Umbes 50% vigastustest saadi kodus. Kodus saadi enim viga enese äralöömise, millegi vahele jäämise, võõrkeha silma sattumise ning kukkumise tõttu. Kodus pandi toime ka veerand vigastusega lõppenud rünnetest.
Mehed said 60% võrra sagedamini viga kui naised, poisid kolmandiku võrra sagedamini kui tüdrukud. Suurim erinevus meeste ja naiste vahel oli 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses mehed vajasid vigastuste tõttu arstiabi üle kahe korra enam kui naised.
Avaliku sektori kulu Eesti elanike vigastustele oli üle 43 miljoni euro. Kõige rohkem, 20 miljonit eurot, kulus kukkumisel saadud vigastuste ravile. Sellest kolmandiku moodustasid vanemaealiste naiste ravile tehtud kulutused.
Vigastuste tõttu hukkunute arv on küll jõudsalt langenud, kuid Euroopa Liidus on Eesti vigastussurmade arvu poolest Läti ja Leedu järel kolmandal kohal (22,6 surma 100 000 elaniku kohta). Eestis sai vigastuste tõttu surma 868 inimest, neist 14 olid lapsed. Hukkunute hulgas oli üle kolme korra rohkem mehi kui naisi (105 meest 100 000 mehe ja 31 naist 100 000 naise kohta). Võrreldes Euroopa Liiduga hukkus meil vigastuste tõttu üle kahe korra rohkem tööealisi mehi.
